Silt: ühiskond

AI – Kas püha lehm või hunt lamba nahas?

AI – Kas püha lehm või hunt lamba nahas?

Me oleme jõudnud ajajärku, kus kaua-oodatud robot on hakanud tegema inimese tööd. Selles artiklis tahan ma juhtida lugeja tähelepanu tehis intellekti arengule, mis on otseselt ja kaudselt hakanud mõjutama inimeste igapäevaseid otsuseid ja elu korraldust. Siiani paljudele ulmelisena tundunud valdkond, millest sai näha vaid multikaid ja sarjasid, on astunud meie ühiskonda ja võtmas selget positsiooni trügides paljudesse elu valdkondadesse. AI’st saab iga päevaga aina aktuaalsem ühiskonna osa, millega meil tuleb kas leppida või sellega võidelda. Milline on sinu meelest õige valik? Loe see analüüs lõpuni, et teha see otsus.

Loe edasi “AI – Kas püha lehm või hunt lamba nahas?” →

Küborgid meie seas

Küborgid meie seas

Lapsepõlves vaadatud ulmefilmid pool-inimestest pool-masinatest on saanud reaalsuseks. Kui siiani olin kuulnud erinevatest katsetest asendada elundid masinatega, siis hiljuti sain seda oma silmaga näha ja katsuda. Minu juurde tuli vastuvõtule mees, kellel olid kehas mitmed tehisseadmed, mis aitasid tal liikuda. Ta näitas mulle naha all olevat generaatorit ja akusid ning kirjeldas kui palju erineva pikkusega metallvardaid ta kehas on. Selline moodne tehnoloogia genereerib ta kehas närviimpulsse, mis aitavad liigutada jäsemeid, tänu millele mees saab iseseisvalt liikuda. Talle paigaldati need seadmed peale suurt liiklusõnnetust, milles ta imekombel ellu jäi. See toimus 2012 aastal, ehk see tehnoloogia on üle 9 aasta vana.

Loe edasi “Küborgid meie seas” →

Kus on õpilase palk?

Kus on õpilase palk?

Tänapäeval on hariduse mõiste viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Enam ei astu esimesse klassi kirjaoskamatud eluvõõrad võsukesed. Lapsi ei saadeta kooli mitte teadmistejanust, vaid kohustusest riigi ees. See tähendab, et igal noorel kodanikul on teenistuskohustus nominaalõppeaja ulatuses. See ei erine oluliselt tööl käimisest, ainult tasu poolest. Iga noor riigi kodanik, kes täidab antud kohustust riigi ees, peaks saama sellele väärilist tasu. Erinevalt täiskasvanutest on õpilastel lisakoormus koduste tööde näol. Nemad peavad seega tegema lisatunde väljaspool tööaega. Ka need tunnid peavad olema tasustatud.

Loe edasi “Kus on õpilase palk?” →

Elva Edulugu – 4. osa

Elva Edulugu – 4. osa

Kevadel kui linnavalitsuse plaani avalikustamisest oli möödas olnud juba aasta aega, jõudis uudis Tallinna meedia kõrvu, kes otsisid mind üles ning soovisid teha intervjuud. TV3 saade Kuu Uurija otsustas teha saate sellest, kuidas me peame linnavalitsusega lahinguid, et kaine mõistus ahvatlevale raha summale peale jääks.  Mind rõõmustas see uudis väga, kuna see võimaldas meil minna teemaga laiema auditooriumi ette. Nüüd sai edastada sõnumit Eesti vaatajatele selle kohta, et väikelinna kodanikud peavad silmitsi seisma pimeda kapitalismiga, mis on nõus raha nimel hävitama kesklinna pargi koos elujõus kõrghaljastusega. TV3 Saade kukkus välja suurepärane. Loe edasi “Elva Edulugu – 4. osa” →

Unistamine

“Kas peamegi loovutama oma aja
Raha vastu, mis tingib ajapuuduse?
Ning unistused jäävadki unistusteks,
sest nende teostus jääb tahaplaanile.

Miks arvad sa, et keegi on sinust targem?
Miks usud ikka veel sa teiste “Tõtt”?
Miks loovutad sa oma kalli aja
Ja korda läheb sul nende muinasjutt?

Sa pead elama enda elu
Ja teadma, et iga sinu soov
On loodud unistust,
mis täitub igal juhul”
Ning sinu asi on vaid elada koos
Oma unistustega igas päevas.”

Väljavõte raamatust: “Mantra.”

Euroliit

Euroliidus lood on kasinad.
Taevas sõeluvad pilvemasinad.
Raha väärtus kiirelt kahaneb.
Meie rahvas muudkui vananeb.

Lehmi pidada ei enam jaksa.
Piima eest ju keegi ei maksa.
Kogu töö nüüd teevad masinad.
Rahvas maksudest on väsinud.

Aitab sellest poliitilisest jamast!
Kõrvad valutavad sellest plämast.
Tahaks rahus elada
Ja mitte naabreid segada.

Kutsun tagasi kõik Eesti pojad,
Kes on läinud laia ilma,
Et koos täita tühjad majad,
Ennem veel kui jääme
Oma maast päris ilma.

Väljavõte raamatust “Mantra“

Normid

Normaalne on kaasaegse ühiskonna normidele vastav. 

Normid on paika pandud süsteemi poolt.  
Normaalne on näiteks veeta üle poole oma elust kellegi heaks tööd tehes. 
Normaalne on lasta oma lapsi kasvatada võõrastel inimestel. 
Normaalne on elada väikestes karpides üksteise peal. 
Normaalne on oodata riigilt, et see sinu eest kõik korda ajab. 
Normaalne on selle eest maksta riigile 85% oma sissetulekutest. 
Normaalne on maksta joogivee eest.
Normaalne on arvata, et meie tervise eest vastutavad haiglad ja apteegid.
Normaalne on uskuda, et me kõik jääme vanaks.
Normaalne on olla abielus kahekesi elu lõpuni.
Normaalne on hävitada inimesi riigi huvides.
Normaalne on hävitada loodust tarbimise huvides.
Normaalne on süüa surnuks-kuumutatudtoitu. 
Normid on meie endi loodud ja edasi päritud põlvest põlve. 
Meie ise saame oma norme muuta, siis kui me oleme piisavalt edasi arenenud.

Kuidas muuta maailm paremaks kohaks.

Tihti arutan selle üle, mida tuleks teha teisiti, et maailm oleks elamiseks parem koht. Siin mõned mõtted, millele ootan täiendusi lugejatelt.

Tuleb kaotada ära virtuaalne raha, et sellega ei saaks manipuleerida. Alles peaks jääma ainult sularaha. 

Tuleb ära lõpetada globaliseerimine, toidu ja olmekaubad peaksid tulema 1000 km raadiusest.

Peab ära kaduma energiasõltuvus. Vaba energia tuleb anda inimeste kätte, et kaoks ära orjastamine energia eest.

Riikidel ei ole vaja enam end kaitsta teine teise eest. Riigid killustuvad lokaalseteks autonoomseteks kogukondadeks. 

Vanavanemad peavad kasvatama meie lapsi, ainult nii kandub edasi traditsioon ja kultuur.

Inimesed peaksid tegema ainult sellist tööd, mis neile meeldib.

Samas öeldakse, et maailma ei pea muutma, tuleb muuta vaid iseend.