Metsa ilu

Metsa ilu

Haavapuu sosistas,

Nii et pihlakas punastas,

Kasel kelmikad kollased kiharad.

Tamm ajas oksad laiali

Ja kuusk puhkes nutma.

Mets on täis tundeid,

MIda me ei märka.

Metsa elanikud on puud,

Keda me ei kõneta. 

Metsa tullakse vaikust ammutama

Kõrvulukustavat metsakohinat kuulama.

Kui inimene mõistaks puude keeli,

Ei söandaks puud maha võtta enam keegi.

Sest puu on looduse ehk loodu osa,

Nii nagu sinagi – inimkonna võsa

Su mets on täis müra

Ja kahjulikke aineid.

Su metsas kohtab harva

Inimesi kaineid. 

Sa oled oma metsa 

Loodusesse viinud

Ja võõra metsa võsukesed

Rahaks maha müünud.

See pole sinu oma,

Isegi kui paber seda ütleb. 

Sa ei saa loodust omada,

Saad võtta sealt vaid tükke.

Sa oled siin vaid külaline

Sa pole mingi kuningas – 

Sa oled ori.

Sa oled inimkonna ori.

Sa ei ole vaba.

Teisipäeva hommikul

Ei külasta sa raba.

Loodusesse sa harva satud

Kõik mured pudelisse matad.
Kuigi mets on sinu rohi

Ja seda hävitada ei tohi. 

Mis on saanud Meie Metsast?

Mis on saanud Meie Metsast?

Tänasel päeval on Eestis käimas tuline võitlus Eesti metsade eest. Inimesed on jagunenud kahte leeri – ühed on need, kes näevad metsa kui majandusharu ja teised, kui looduslikku kooslust. Eelmisel aastal ma tegin dokumentaalfilmi, mis uurib neid põhjuseid, miks meie metsade majandamine on muutunud rahvale talumatuks ning kuidas sellest olukorrast leida väljapääs. 

Vaata tervet filmi laenutuses

See on eestikeelne film, mis sai loodud Hooandja toetusel ja rahva algatusel. Filmis me käsitleme kriitiliselt ühiskonnas esile kerkinud probleeme seoses metsade majandamisega ning pakume olukorrale konstruktiivseid lahendusi. 

Loe edasi “Mis on saanud Meie Metsast?”

Meie Mets

Meie Mets

Me oleme jõudnud ajajärku, kus loodusressursid on kriitiliselt ära kulutatud. Ettevõtjad püüavad meeleheitlikult meie loodust rahaks teha, et oma äri vee peal hoida. Eesti maal töötab praegu üle 300 harvesteri masina, mis peavad enda liisingu katmiseks lõikama üle 30 000 tihu metsa päevas! Kokku teeb see igas kuus 1 000 000 tihumeetrit puitu e. 300 000 rekkatäit puitu aastas. Selline metsamajandamine on laastav.

Metsa harvendamise asemel tehakse kõikjal lageraiet, kuna suuremad masinad ei ole võimelised harvendust tegema. Enam ei raiuta mitte täikasvanud puid, vaid võetakse maha kõk – ka noored käevarre jämedused puuhakatised. Sellist röövraiet teeb eesotsas meie Riigimetsa Majandamise Keskus, mis peaks Eesti metsade eest hoolt kandma, mitte neid hävitama. RMK’st on saanud rahamasin, mis toidab riigiaparaati.

Me hävitame sellega iseenda elupaika. Enam ei ole kohti metsloomadele ega lindudele. Metsaalused seente ja marjade alad on kadumas meie maalt. Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kus meie lapsed elama hakkavad?

Loe edasi “Meie Mets”