Kus on õpilase palk?

Kus on õpilase palk?

Tänapäeval on hariduse mõiste viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Enam ei astu esimesse klassi kirjaoskamatud eluvõõrad võsukesed. Lapsi ei saadeta kooli mitte teadmistejanust, vaid kohustusest riigi ees. See tähendab, et igal noorel kodanikul on teenistuskohustus nominaalõppeaja ulatuses. See ei erine oluliselt tööl käimisest, ainult tasu poolest. Iga noor riigi kodanik, kes täidab antud kohustust riigi ees, peaks saama sellele väärilist tasu. Erinevalt täiskasvanutest on õpilastel lisakoormus koduste tööde näol. Nemad peavad seega tegema lisatunde väljaspool tööaega. Ka need tunnid peavad olema tasustatud. Loe edasi “Kus on õpilase palk?”

Küünik

Küünik piilub heinaküünist
Vaatab tee peal seisvat püünist
Läigib teine, nagu kuld
Silmadest lööb sinist tuld
Veljed tal kui tõllarattad
Ronib kasvõi üle mätta
Küünik mõtleb, milles iva.
Kuidas saan ma selle nii siva?
Viskan allkirja alla
Ning saan omale selle tõlla
Siis käin tööle iga päev,
Et saaks makstud pangalaen.
Annad neile oma aja
Vastu saad sa kõik, mis vaja.
Annad kolm tilka verd,
Siis saad tunda külluse merd.
Samas rikkaks nii ei saa,
Oma elust ilma jääd Sa!

Valdade koondamine

Eesti maaelu likvideerimine on jõudnud lõppfaasi. Alanud valdade koondamise käigus likvideeritakse enamus omavalitsustest jättes valdadesse vaid hädavajalikud sotsiaaltugi teenused. Elva VALLA liiumislepingust võib välja lugeda, et koondatakse ära enamus valla ametnikke ning asendatakse need uute ametikohtadega. Samuti võidakse tühistada eelnevad lepingud ja valla toetused ning asendatakse need uue toetusprogrammiga. Suur osa tähelepanust läheb edaspidi uute abivajajate asukate teenindamisele. Selle asemel, et aidata kohalikke pensionäre ja majandusraskustes lastega peresid, hakkab uus VALLA valitsus tegelema peamiselt pagulaste paigutamisega tühjaks jäänud majadesse. Lisaks peab hakkama vald toetama erinevaid uusi organisatsioone ja kogudusi, kellest hetkel on meil vaid aimu. Vastutasuks pakub riik tagasihoidlikku valuraha koondatud valdadele ja kolme kuupalga ulatuses koondamisraha valla ametnikele.

Elva vallale pakutakse kompensatsiooniks summat 2,6 M€, millest tuleb välja maksta koondamisrahad, rahastatakse uue valla rekonstrueerimiskulud, ostetakse uut tarkvara ning sellest, mis üle jääb, tehakse võibolla mõni investeering kohaliku infrastruktuuri arendamiseks. Lepingus on kirjas, et investeeringute kava ei ole lõplik, seda muudetakse edaspidiselt ning et prioriteediks on administratiivsete kulude katmine. Kas pole see valuraha summa naeruväärne? Meie valla iga elaniku kohta tuleb see 125€, millest lähevad maha koondamistasud, administratiivkulud ja restruktureerimine, mis kogusummas küündib 500 000 €-ni või enam. See on rohkem, kui igale koondatavale vallale arvestatud toetuse summa. Kokkuvõttes teeb see riigi poolt inimese kohta makstava kompensatsiooni summaks alla 100 € selle eest, et meil ei saa olema enam omavalitsusi, vaid on üks tsentraliseeritud haldusüksus Elva linnas.

Kokkuvõttes võin öelda, et kui see leping on koostatud õigesti ning kui me nõuame mõistlikku kompensatsiooni, võib see muutus olla meie kõigi jaoks isegi positiivne, aga selleks tuleb parandused lepingusse sisse viia. Näiteks iga valla küla saab moodustada oma  kogukonna, kus iga liikme kohta on arvestatud  toetuse summa. Selle raha eest nad saaksid oma tee korda teha. Kui näiteks Konguta vald tahaks oma Kentsi paisjärve taastada ja üles paisutada, siis kulub selleks hinnanguliselt iga konguta elaniku kohta 550€ . Ühinemisleping kataks sellest vaid ühe viiendiku! Kust see ülejäänud raha siis peaks tulema? Kas võetakse uus laen? Endal on oma kergliiklusteegi veel kinni maksmata.

Ja millist veekeskust loodab Elva linn saada 1,3 M€ eest? Jällegi tuleb selleks üle poole rahast võlgu võtta. 125€ elaniku kohta ei ole piisav summa valdade liitmiseks. Iga inimese kohta tuleb arvestada 1000€. Muidu me jääme häbisse, et oma maa nii odavalt maha müüsime. Kui Elva linn saab iga inimese pealt 1000€, siis 5,768M€ eest saab linna ehitada oma hotelli koos veekeskusega 100’le inimesele. See annab tööd 50-le elvalasele ja toob linnale sisse aastas üle miljoni € käivet.

Euroopa liidus trükitakse Eurosid soravalt

Ja me ei pea luba küsima Oravalt,

Et oma maaelu parandada

Ja Euroopa valitsejaid veidi kamandada.

Las trükivad meile suuremad kupüürid,

Et saaksid makstud meie rahva üürid.

Me maa on rikas, seda teab iga laps.

Me kaevuvesi on kallim kui poe naps.

Kui 20 aasta pärast mu lapsed küsivad: “Isa, kus sa olid kui Eesti maa maha müüdi?”, siis ma vastan: “Ma seisin oma rahva ees ja relvaks vaid sõnad olid suus.”