Elva Edulugu – 4. osa

Elva Edulugu – 4. osa

Kevadel kui linnavalitsuse plaani avalikustamisest oli möödas olnud juba aasta aega, jõudis uudis Tallinna meedia kõrvu, kes otsisid mind üles ning soovisid teha intervjuud. TV3 saade Kuu Uurija otsustas teha saate sellest, kuidas me peame linnavalitsusega lahinguid, et kaine mõistus ahvatlevale raha summale peale jääks.  Mind rõõmustas see uudis väga, kuna see võimaldas meil minna teemaga laiema auditooriumi ette. Nüüd sai edastada sõnumit Eesti vaatajatele selle kohta, et väikelinna kodanikud peavad silmitsi seisma pimeda kapitalismiga, mis on nõus raha nimel hävitama kesklinna pargi koos elujõus kõrghaljastusega. TV3 Saade kukkus välja suurepärane. Loe edasi “Elva Edulugu – 4. osa”

Advertisements

Elva Edulugu – 3. osa

Elva Edulugu – 3. osa

Selleks, et tõmmatata kohalike elanike tähelepanu perepäevale, mis toimus kaubanduskeskuse kõrval oleavas pargis, otsustasin ma kasutada “alternatiivset turundust”. Ostsin ehituspoest kirgast kollast värvi, panin jalga oma vanad sõjaväe saapad ning tegin kõnniteele jäljed poe ukse eest otse turuplatsile ja parki, kus kaubitsesid kohalikud talumehed ja toimus perepidu. Paljud inimesed leidsid just nõndaviisi meie sündmusele tee üles. Loomulikult leidis see uudis palju kajastust ka sotsiaalmeedias pärast pidu. Loe edasi “Elva Edulugu – 3. osa”

Elva Edulugu – 2. osa

Elva Edulugu – 2. osa

Avaldatud esimene film youtubis leidis väga palju kajastust facebookis ja andis jutuainet kohalikule elanikkonnale. Elva inimesed jagunesid kahte leeri – ühed olid huvitatud uuest poest ega hoolinud pargi säilitamisest ning teised tulihingelised pargikaitsjad ja puude kallistajad. Mina kuulusin vastavalt teise leeri, kuna leidsin, et kõrghaljastuse maharaiumine ning asendamine parkimiskohtadega autodele kesklinnas on taandareng. Kohalikud elanikud aga väitsid, et sellel pargil puudub praktiline rakendus (kui ühel pargil üldse peab see olema). Nimelt paljude arvates oli see vaid joodikute kogunemiskoht ja ülejäänud linnarahval ei ole sinna asja.

Selle väite ümberlükkamiseks oli mul vaja tõestusmaterjali. Otsustasingi korraldada perepäeva selles pargis. Tegemist oli tasuta kontserdi ja kinoõhtuga linnarahvale. Inimesi tuli kokku palju ja augustikuu õhtu toetas oma sooja päikesepaistelise ilmaga. Kuigi lubatud bändid kohale ei ilmunud, suutsin ma õhtuse kava piisavalt täita, et linnarahval igav ei hakkaks. Lisaks meelelahutusele jagasime tasuta õunu ja hapukurki. Kogu see sündmus sai aga üles filmitud minu abiliste poolt nii taevast kui maa pealt, et koguda materjali selle kohta, kuidas on võimalik pargis kogu perega aega veeta. Hiljem sai sellest materjalist kokku pandud selline film koos luuletusega:

Filmis võite näha kahte heinapalli seismas keset kesklinna parki. Tegemist oli minu ideega, kuidas kasutada heinapalle mänguväljakuks. See oli esimene eksperiment, mis näitas, kuidas lastel meeldib selliste pallide otsas turnida. Rohkem teavet antud projekti kohta leiab minu teises blogis.

Sellise sündmuse vastulöögiks kaubanduskeskuse poolt tuli minule politseikutse. Täpsemalt öeldes tuli järgmise päeva hommikul politsei patrull minu kodu ukse taha mind otsima. Sellest räägin pikemalt järgmises peatükis. Liitu mu blogi lugejaks, et esimesena teada saada minu järgmisest postitusest!

Esimese osa Elva Eduloost leiad siin.

Minu edulugu jätkub siin.

Elva Edulugu – 1. osa

Minu elu Elva linnas päädis minu elu suurima edulooga. See oli turunduse kõrgeim pilotaaž, mis kokkuvõttes kandis vilja. Naastes tagasi Taimaalt ma kolisin elama Elvassse, kus elavad minu tütred koos oma emaga. See on Eesti üks rohelisemaid ja kaunimaid linnasid, kus on väikese linna kohta neli veekogu ja viis supelranda. Lisaks sellele mustikatest kihavad männimetsad, terviserajad ja palju muud huvitavat. Keset seda rohelust otse linna südames otsustati rajada autoparkla. Selleks valiti kõrghaljastusega kaetud värske uuenduse saanud park. Kui ma esimest korda sellest kuulsin, arvasin, et tegemist on mingi naljaga, kuid lähemalt uurides selgus, et tegemist on tõsise plaaniga. Nimelt andis linnavalitsus võimaluse kohalikul ettevõtjal laiendada oma kaubanduskeskust linnale kuuluva pargi arvelt, et ehitada sinna suurema kaubandusekeskusele vastava autoparkla. Selle peale hakkasid kohalikud elanikud hääli koguma, et selline rumalus ära hoida. Ma otsustasin neid selles aidata ning juhtida linnarahva tähelepanu antud plaani jaburusele:

Selle peale tuli väga huvitav vastukaja linnaelanike poolt. Sellest räägin ma järgmises osas.

Jätkub.

Elva Park

Meie Park on Elva linnas
Lastel mängimiseks suur mänguplats
Iga puu on siin meil hinnas
Siia oodatud ka iga mats.

Me pargist teha tahetakse parklat
Ning tuua siia auto hais ja müra
Kuid rahvas soovib mänguväljakut
Siit tekkinud on valitsejate vahel mõra.

Ahne kaupmees soovib laiendada äri
Ja täita autodega kogu park,
Kuid rahvas pole tema soovidega päri
Siin kohal ühisotsus leida oleks tark.

Kõik inimesed pooldavad linna kasvu,
Et rohkem siia raha tuua,
Kuid meie lastel peab jääma koht kus astu
Ei saa ka ühtki puud me ohvriks tuua.

Valdade koondamine

Eesti maaelu likvideerimine on jõudnud lõppfaasi. Alanud valdade koondamise käigus likvideeritakse enamus omavalitsustest jättes valdadesse vaid hädavajalikud sotsiaaltugi teenused. Elva VALLA liiumislepingust võib välja lugeda, et koondatakse ära enamus valla ametnikke ning asendatakse need uute ametikohtadega. Samuti võidakse tühistada eelnevad lepingud ja valla toetused ning asendatakse need uue toetusprogrammiga. Suur osa tähelepanust läheb edaspidi uute abivajajate asukate teenindamisele. Selle asemel, et aidata kohalikke pensionäre ja majandusraskustes lastega peresid, hakkab uus VALLA valitsus tegelema peamiselt pagulaste paigutamisega tühjaks jäänud majadesse. Lisaks peab hakkama vald toetama erinevaid uusi organisatsioone ja kogudusi, kellest hetkel on meil vaid aimu. Vastutasuks pakub riik tagasihoidlikku valuraha koondatud valdadele ja kolme kuupalga ulatuses koondamisraha valla ametnikele.

Elva vallale pakutakse kompensatsiooniks summat 2,6 M€, millest tuleb välja maksta koondamisrahad, rahastatakse uue valla rekonstrueerimiskulud, ostetakse uut tarkvara ning sellest, mis üle jääb, tehakse võibolla mõni investeering kohaliku infrastruktuuri arendamiseks. Lepingus on kirjas, et investeeringute kava ei ole lõplik, seda muudetakse edaspidiselt ning et prioriteediks on administratiivsete kulude katmine. Kas pole see valuraha summa naeruväärne? Meie valla iga elaniku kohta tuleb see 125€, millest lähevad maha koondamistasud, administratiivkulud ja restruktureerimine, mis kogusummas küündib 500 000 €-ni või enam. See on rohkem, kui igale koondatavale vallale arvestatud toetuse summa. Kokkuvõttes teeb see riigi poolt inimese kohta makstava kompensatsiooni summaks alla 100 € selle eest, et meil ei saa olema enam omavalitsusi, vaid on üks tsentraliseeritud haldusüksus Elva linnas.

Kokkuvõttes võin öelda, et kui see leping on koostatud õigesti ning kui me nõuame mõistlikku kompensatsiooni, võib see muutus olla meie kõigi jaoks isegi positiivne, aga selleks tuleb parandused lepingusse sisse viia. Näiteks iga valla küla saab moodustada oma  kogukonna, kus iga liikme kohta on arvestatud  toetuse summa. Selle raha eest nad saaksid oma tee korda teha. Kui näiteks Konguta vald tahaks oma Kentsi paisjärve taastada ja üles paisutada, siis kulub selleks hinnanguliselt iga konguta elaniku kohta 550€ . Ühinemisleping kataks sellest vaid ühe viiendiku! Kust see ülejäänud raha siis peaks tulema? Kas võetakse uus laen? Endal on oma kergliiklusteegi veel kinni maksmata.

Ja millist veekeskust loodab Elva linn saada 1,3 M€ eest? Jällegi tuleb selleks üle poole rahast võlgu võtta. 125€ elaniku kohta ei ole piisav summa valdade liitmiseks. Iga inimese kohta tuleb arvestada 1000€. Muidu me jääme häbisse, et oma maa nii odavalt maha müüsime. Kui Elva linn saab iga inimese pealt 1000€, siis 5,768M€ eest saab linna ehitada oma hotelli koos veekeskusega 100’le inimesele. See annab tööd 50-le elvalasele ja toob linnale sisse aastas üle miljoni € käivet.

Euroopa liidus trükitakse Eurosid soravalt

Ja me ei pea luba küsima Oravalt,

Et oma maaelu parandada

Ja Euroopa valitsejaid veidi kamandada.

Las trükivad meile suuremad kupüürid,

Et saaksid makstud meie rahva üürid.

Me maa on rikas, seda teab iga laps.

Me kaevuvesi on kallim kui poe naps.

Kui 20 aasta pärast mu lapsed küsivad: “Isa, kus sa olid kui Eesti maa maha müüdi?”, siis ma vastan: “Ma seisin oma rahva ees ja relvaks vaid sõnad olid suus.”