Millised uskumused töötavad sinu vastu? Miks osad meie programmid pärsivad meie rahulolu ja õnnetunnet? Kuidas nendest mõttemustritest vabaneda? Mida teha selleks, et me ise ei teeks endale haiget?
Olles üles kasvanud selles ühiskonnas võtavad inimesed paratamatult omaks teatud uskumused, mille paikapidavuses nad hetkekski ei kahtle. Samas pole neil vähimatki aimu, kas need tõekspidamised ka tõele vastavad. Ühiskond vormib endale nõnda kuulekaid ja jõuetuid kodanikke, kes on oma teadmiste ja uskumuste tõttu süsteemist sõltuvad. Niimoodi on toiminud meie tänapäevane ühiskond juba sajandeid. Ja kuigi koos infoajastuga on avanenud ligipääs palju suuremale hulgale senini varjatud infole, valib enamus siiski mugava, kuid mürgise vale.
Uskudes näiteks meediat saab rahvas enamasti petta. Uudised ja reklaam on otsesed vahendid rahva programmeerimiseks. Isegi sõna programm ei ole televisioonist ega raadiost kuhugi kadunud. See on mugav viis üldsuse arvamuse kujundamiseks, mille rahvas ka ise veel kinni maksab. Kusjuures varem jagunesid telekanalid tasulisteks reklaamivabadeks ja tasuta kanaliteks, mis elatasid end reklaamidest. Nüüd aga tuleb ka reklaami vaatamisele peale maksta.
Aga kuidas reklaamid toimivad? Võiks ju arvata, et ükski normaalne ja mõtlev inimene ei usu ju ometi, mida talle pähe üritatakse määrida. Samas keegi ju tellib neid reklaame ja seal liiguvad suured rahad. Selles äris on ära tabatud inimese nõrk koht, millega on võimalik manipuleerida. Selleks achilleuse kannaks on meie alateadvus, millel puudub hinnang. Erinevalt analüüsivast tavateadvusest võtab see infot vastu ja talletab seda oma “kõvakettale”. Kui ühte ja sama infot tuleb alateadvusesse piisavalt palju kordi, kinnistub see uskumuseks ning hakkab mõjutama meie otsuseid. On isegi välja arvutatud, et selleks on vaja vähemalt 40 korda kuulda sama uudist või reklaami, et see kinnistuks ja muutuks uskumuseks.
Näiteks alles mõned aastad tagasi jooksid veel televisioonis suitsureklaamid, mis panid inimesi suitsetama. Suitsetamise kohta mõeldi välja imelugusid, et veenda rahvast tarbima tubakatooteid. Suitsetamine teevat inimesi targemaks, vähendavat stressi ja isegi pidi aitama teatud haiguste vastu. Kõik see oli müügimeeste lobitöö, mis tegi tubakast normaalse elu osa. Keegi ei rääkinud siis sellest, et suitsetamine võib põhjustada vähki ja teisi haigusi ning on ebameeldivalt haisev tegevus. Rahvas uskus neid valesid ja nüüd on olnud väga raske neid ümber veenda, et suitsetamine ei ole neile kuidagi kasulik. Ja kuigi neid reklaame enam ei näidata avalikult, siis rahvas ikka usub neid vanu lugusid. Küsige täna mõne suitsetaja käest, miks ta seda teeb. Suure tõenäosusega ta vastab teile, et see rahustab ta närve. Tal olevat närvid läbi.
Selline näeb välja enesehävituslik usk. Kui küsida suitsetaja käest, kas ta teab, et suits kahjustab nii tema kui teda ümbritsevate tervist, siis ta on sellest teadlik, aga ta teeb seda ikkagi. Vähe sellest – ta annab seda uskumust edasi ka järgmistele suitsetajatele. Kus täna võib näha televisioonis kinnimakstud varjatud suitsureklaame? Kinofilmides ja arvutimängudes. See on peenem lobitöö, mis ei jäta esmapilgul reklaami muljet. Selle asemel tekitab selline lähenemine meeldivat tunnet ja äratab isu, mis omakorda võimendab programmi effektiivsust.
Veelgi võimsam emotsioon on hirm, mis muudab usutavaks ka kõige jaburama vale. Inimestele on kerge maha müüa igasuguseid ideid kui nad on hirmul. Kasvõi vaadates seda paanikat, mis tekitati seoses koroona viirusega. Selle kartuses oli rahvas valmis loobuma oma vabadusest ja privaatsusest. Korraga oli enamus nõus kandma hingamist takistavaid maske, osalema eksperimentaalravimite testimises enda nahal, jagama oma DNA genoomi PCR testide kaudu ja seejärel veel informeerima igast oma käigust või ostust valitsust kasutades selleks talle väljastatud QR koodi oma telefonis või paberil.
Samas keegi kordagi ei küsinud, mis asi see koroona viirus üldse on ja kuidas see levib. Ükski meditsiinilabor maailmas ei suutnud seda haigust isoleerida ja mikroskoobi all näidata. Viiruse pähe demonstreeriti surnud rakkude osakesi ehk eksosoome ja rahvale näidati ekraanidel eredaid meremiini-kujulisi joonistusi. Ning rahvas uskus neid pilte ja animatsioone. Uskus ennasthävitavalt ja sundis teisigi uskuma.
Kogu maailma rahvas pandi uskuma viirusesse, mida pole reaalselt olemas.
Teaduslikult pole tõestatud ühegi viiruse olemasolu. Kogu viiruse teooria tugineb tõestamata hüpoteesidel ja nurjunud katsetel. Juba see põhjendus, et see viirus ning selle raviks väljatöötatud vaktsiin olid teaduslikult tõestatud, näitab, et tegemist on täieliku pettusega. Pole olemas ühtki teaduslikku uuringut, mis tõestaks selle viiruse olemasolu. Pole ka ühtki teaduslikku katset, mis tõestab, et need “v@ktsiinid” aitaksid ära hoida viirust, mida pole tõestatud. Ja tõepoolest need nn. “v@ktsiinid” ei aidanud inimestel terveks jääda, sest ka enamus v@ktsineeritutest pidid selle haiguse siiski läbi põdema. Näiteks Austraalia tervishoiuminister olevat saanud 6 süsti ja ikka jäi covidisse.
Ja ma ei väida, et sellist haigust ei olnud olemas. Ma ise jäin kaks korda haigeks. Olin vahepeal ise justkui surma suus. Ma väidan seda, et ei mina ega paljud teised huvilised pole siiani näinud ühtki tõestust selle kohta, et tegemist oleks viirusega. Järelikult võib see olla hoopis teist liiki tõbi, mis ka levib teisiti. Sümptomite järgi oli tegemist mürgitusega. Võrreldes neid sümptomeid ja ravimeid, mis päriselt aitasid, on suur tõenäosus, et tegemist oli ussimürgiga. Täpsemalt oli see mürk, mis koosnes 19 ühendist, mida leidub kuning-kobra mürgis.
Siin üks LOENG selle kohta: https://www.brighteon.com/b1316ec0-9460-41bc-b05c-1ad0f4d8b998
Kuidas see siis levis? Tõenäoliselt keemiapilvede ja joogivee kaudu. Seda lisati kas linnavette või puistati lennukitelt tekitades asulate kohale keemilisi pilvi. Kindlasti oli ka teisi meetodeid mürgi levitamiseks.
Aga kõige effektiivsem viis haiguste levitamiseks on siiski süstimine e “v@ktsineerimine” ja kogu see mürgitamine oli vaid ettekäändeks, et levitada tõelist haigust süstla sees. Nüüd me hakkame nägema selle tegeliku haiguse tagajärgi. Valemeedia ja võltsteadus püüavad leida sellele eksitavad põhjused, aga ma soovitan igaühel kriitiliselt hoida silmad lahti ja küsida, kas need uued haigused levivad pigem “vaktsineeritute” seas.
Soovitan sul rohkem kuulata enda sisetunnet ja mitte kaasa minna meedia pettustega. Kätte on jõudnud aeg võtta vastutus oma elu eest. Teadlik inimene vastutab oma tervise, hariduse, heaolu ja perekonna eest ise. Kui sul on raske saada ühendust oma sisetundega, soovitan sul proovida minu teraapiat Body Dearmoring, mis aitab sul taastada ühendus oma kehaga. Sealt saad sa vastused kõigile oma küsimustele.
Taskuraamat 