Vaatamata aastakümnete pikkusele sõjaväe arendamisele Eestis ja meie meeste koolitamisele, oleme hetkel täiesti kaitseta ja haavatavad uut liiki relvastuse vastu. Kõik need kulutused sõjaväe tehnikale ja koostöö NATO’ga on olnud meie rahva kaitse seisukohalt mõttetud.
Loe edasi “Nõelaga tanki vastu”
Tänasel päeval on Eestis käimas tuline võitlus Eesti metsade eest. Inimesed on jagunenud kahte leeri – ühed on need, kes näevad metsa kui majandusharu ja teised, kui looduslikku kooslust. Eelmisel aastal ma tegin dokumentaalfilmi, mis uurib neid põhjuseid, miks meie metsade majandamine on muutunud rahvale talumatuks ning kuidas sellest olukorrast leida väljapääs.
See on eestikeelne film, mis sai loodud Hooandja toetusel ja rahva algatusel. Filmis me käsitleme kriitiliselt ühiskonnas esile kerkinud probleeme seoses metsade majandamisega ning pakume olukorrale konstruktiivseid lahendusi.
Loe edasi “Mis on saanud Meie Metsast?”
Me oleme jõudnud ajajärku, kus loodusressursid on kriitiliselt ära kulutatud. Ettevõtjad püüavad meeleheitlikult meie loodust rahaks teha, et oma äri vee peal hoida. Eesti maal töötab praegu üle 300 harvesteri masina, mis peavad enda liisingu katmiseks lõikama üle 30 000 tihu metsa päevas! Kokku teeb see igas kuus 1 000 000 tihumeetrit puitu e. 300 000 rekkatäit puitu aastas. Selline metsamajandamine on laastav.
Metsa harvendamise asemel tehakse kõikjal lageraiet, kuna suuremad masinad ei ole võimelised harvendust tegema. Enam ei raiuta mitte täikasvanud puid, vaid võetakse maha kõk – ka noored käevarre jämedused puuhakatised. Sellist röövraiet teeb eesotsas meie Riigimetsa Majandamise Keskus, mis peaks Eesti metsade eest hoolt kandma, mitte neid hävitama. RMK’st on saanud rahamasin, mis toidab riigiaparaati.
Me hävitame sellega iseenda elupaika. Enam ei ole kohti metsloomadele ega lindudele. Metsaalused seente ja marjade alad on kadumas meie maalt. Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kus meie lapsed elama hakkavad?
Sel aastal me tegime ajalugu. Siiani oleme tutvustanud tantra elustiili inimestele, kes on selleks valmis. Need on tavaliselt need tegelased, kes on juba teinud joogat, tantsu või vabastavat hingamist vms. Inimesed tulevad tantrasse siis kui nad soovivad kogeda enamat. Meie aga läksime Meriliniga festivalile, kus inimestel on hoopis teised huvid. Need on noored, kes on tulnud kokku, et teha tutvust räpiga, võtta üheskoos napsu, harjutada oma riimiseadmisoskust ning leida omale ööseks telgikaaslane.
Kuna suurest genotsiidist on möödas juba mitu aastat ja ametiasutused on maha jahtunud, julgen ma avalikult rääkida sellest, mis tegelikult toimus meie silme all Eestis ajavahemikus 2014 kuni 2017. Seoses katku ohuga tapeti kümneid tuhandeid kodu- ja metssigu. Massiline hävitustöö oli põhjendatud kurja viirusega: Aafrika seakatk, mis põhjustas loomade kiiret ja epideemilist surma. Nakatunud sigade saatus oli otsustatud mõne päevaga. Samas neid sigu, kes ei nakatunud kurja haigusesse, ootas mitte vähem kurb saatus. Loe edasi “Kes tappis sead?”
Tänapäeval on hariduse mõiste viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Enam ei astu esimesse klassi kirjaoskamatud eluvõõrad võsukesed. Lapsi ei saadeta kooli mitte teadmistejanust, vaid kohustusest riigi ees. See tähendab, et igal noorel kodanikul on teenistuskohustus nominaalõppeaja ulatuses. See ei erine oluliselt tööl käimisest, ainult tasu poolest. Iga noor riigi kodanik, kes täidab antud kohustust riigi ees, peaks saama sellele väärilist tasu. Erinevalt täiskasvanutest on õpilastel lisakoormus koduste tööde näol. Nemad peavad seega tegema lisatunde väljaspool tööaega. Ka need tunnid peavad olema tasustatud.
Kevadel kui linnavalitsuse plaani avalikustamisest oli möödas olnud juba aasta aega, jõudis uudis Tallinna meedia kõrvu, kes otsisid mind üles ning soovisid teha intervjuud. TV3 saade Kuu Uurija otsustas teha saate sellest, kuidas me peame linnavalitsusega lahinguid, et kaine mõistus ahvatlevale raha summale peale jääks. Mind rõõmustas see uudis väga, kuna see võimaldas meil minna teemaga laiema auditooriumi ette. Nüüd sai edastada sõnumit Eesti vaatajatele selle kohta, et väikelinna kodanikud peavad silmitsi seisma pimeda kapitalismiga, mis on nõus raha nimel hävitama kesklinna pargi koos elujõus kõrghaljastusega. TV3 Saade kukkus välja suurepärane. Loe edasi “Elva Edulugu – 4. osa”
Selleks, et tõmmatata kohalike elanike tähelepanu perepäevale, mis toimus kaubanduskeskuse kõrval oleavas pargis, otsustasin ma kasutada “alternatiivset turundust”. Ostsin ehituspoest kirgast kollast värvi, panin jalga oma vanad sõjaväe saapad ning tegin kõnniteele jäljed poe ukse eest otse turuplatsile ja parki, kus kaubitsesid kohalikud talumehed ja toimus perepidu. Paljud inimesed leidsid just nõndaviisi meie sündmusele tee üles. Loomulikult leidis see uudis palju kajastust ka sotsiaalmeedias pärast pidu. Loe edasi “Elva Edulugu – 3. osa”
Avaldatud esimene film youtubis leidis väga palju kajastust facebookis ja andis jutuainet kohalikule elanikkonnale. Elva inimesed jagunesid kahte leeri – ühed olid huvitatud uuest poest ega hoolinud pargi säilitamisest ning teised tulihingelised pargikaitsjad ja puude kallistajad. Mina kuulusin vastavalt teise leeri, kuna leidsin, et kõrghaljastuse maharaiumine ning asendamine parkimiskohtadega autodele kesklinnas on taandareng. Kohalikud elanikud aga väitsid, et sellel pargil puudub praktiline rakendus (kui ühel pargil üldse peab see olema). Nimelt paljude arvates oli see vaid joodikute kogunemiskoht ja ülejäänud linnarahval ei ole sinna asja.
Selle väite ümberlükkamiseks oli mul vaja tõestusmaterjali. Otsustasingi korraldada perepäeva selles pargis. Tegemist oli tasuta kontserdi ja kinoõhtuga linnarahvale. Inimesi tuli kokku palju ja augustikuu õhtu toetas oma sooja päikesepaistelise ilmaga. Kuigi lubatud bändid kohale ei ilmunud, suutsin ma õhtuse kava piisavalt täita, et linnarahval igav ei hakkaks. Lisaks meelelahutusele jagasime tasuta õunu ja hapukurki. Kogu see sündmus sai aga üles filmitud minu abiliste poolt nii taevast kui maa pealt, et koguda materjali selle kohta, kuidas on võimalik pargis kogu perega aega veeta. Hiljem sai sellest materjalist kokku pandud selline film koos luuletusega:
Filmis võite näha kahte heinapalli seismas keset kesklinna parki. Tegemist oli minu ideega, kuidas kasutada heinapalle mänguväljakuks. See oli esimene eksperiment, mis näitas, kuidas lastel meeldib selliste pallide otsas turnida. Rohkem teavet antud projekti kohta leiab minu teises blogis.
Sellise sündmuse vastulöögiks kaubanduskeskuse poolt tuli minule politseikutse. Täpsemalt öeldes tuli järgmise päeva hommikul politsei patrull minu kodu ukse taha mind otsima. Sellest räägin pikemalt järgmises peatükis. Liitu mu blogi lugejaks, et esimesena teada saada minu järgmisest postitusest!
Esimese osa Elva Eduloost leiad siin.
Minu edulugu jätkub siin.
Minu elu Elva linnas päädis minu elu suurima edulooga. See oli turunduse kõrgeim pilotaaž, mis kokkuvõttes kandis vilja. Naastes tagasi Taimaalt ma kolisin elama Elvassse, kus elavad minu tütred koos oma emaga. See on Eesti üks rohelisemaid ja kaunimaid linnasid, kus on väikese linna kohta neli veekogu ja viis supelranda. Lisaks sellele mustikatest kihavad männimetsad, terviserajad ja palju muud huvitavat. Keset seda rohelust otse linna südames otsustati rajada autoparkla. Selleks valiti kõrghaljastusega kaetud värske uuenduse saanud park. Kui ma esimest korda sellest kuulsin, arvasin, et tegemist on mingi naljaga, kuid lähemalt uurides selgus, et tegemist on tõsise plaaniga. Nimelt andis linnavalitsus võimaluse kohalikul ettevõtjal laiendada oma kaubanduskeskust linnale kuuluva pargi arvelt, et ehitada sinna suurema kaubandusekeskusele vastava autoparkla. Selle peale hakkasid kohalikud elanikud hääli koguma, et selline rumalus ära hoida. Ma otsustasin neid selles aidata ning juhtida linnarahva tähelepanu antud plaani jaburusele:
Selle peale tuli väga huvitav vastukaja linnaelanike poolt. Sellest räägin ma järgmises osas.
Taskuraamat 