Avaldatud esimene film youtubis leidis väga palju kajastust facebookis ja andis jutuainet kohalikule elanikkonnale. Elva inimesed jagunesid kahte leeri – ühed olid huvitatud uuest poest ega hoolinud pargi säilitamisest ning teised tulihingelised pargikaitsjad ja puude kallistajad. Mina kuulusin vastavalt teise leeri, kuna leidsin, et kõrghaljastuse maharaiumine ning asendamine parkimiskohtadega autodele kesklinnas on taandareng. Kohalikud elanikud aga väitsid, et sellel pargil puudub praktiline rakendus (kui ühel pargil üldse peab see olema). Nimelt paljude arvates oli see vaid joodikute kogunemiskoht ja ülejäänud linnarahval ei ole sinna asja.

Selle väite ümberlükkamiseks oli mul vaja tõestusmaterjali. Otsustasingi korraldada perepäeva selles pargis. Tegemist oli tasuta kontserdi ja kinoõhtuga linnarahvale. Inimesi tuli kokku palju ja augustikuu õhtu toetas oma sooja päikesepaistelise ilmaga. Kuigi lubatud bändid kohale ei ilmunud, suutsin ma õhtuse kava piisavalt täita, et linnarahval igav ei hakkaks. Lisaks meelelahutusele jagasime tasuta õunu ja hapukurki. Kogu see sündmus sai aga üles filmitud minu abiliste poolt nii taevast kui maa pealt, et koguda materjali selle kohta, kuidas on võimalik pargis kogu perega aega veeta. Hiljem sai sellest materjalist kokku pandud selline film koos luuletusega:

Filmis võite näha kahte heinapalli seismas keset kesklinna parki. Tegemist oli minu ideega, kuidas kasutada heinapalle mänguväljakuks. See oli esimene eksperiment, mis näitas, kuidas lastel meeldib selliste pallide otsas turnida. Rohkem teavet antud projekti kohta leiab minu teises blogis.

Sellise sündmuse vastulöögiks kaubanduskeskuse poolt tuli minule politseikutse. Täpsemalt öeldes tuli järgmise päeva hommikul politsei patrull minu kodu ukse taha mind otsima. Sellest räägin pikemalt järgmises peatükis. Liitu mu blogi lugejaks, et esimesena teada saada minu järgmisest postitusest!

Esimese osa Elva Eduloost leiad siin.

Minu edulugu jätkub siin.