Silt: alateadvus

Toit on Info

Toit sisaldab infot, mida me alateadlikul tasandil vastu võtame ja seedimisel töötleme. Toiduained ei koosne ainult keemilistest ühenditest. Nad kannavad informatsiooni, mis on talletunud nende valmimise, kasvamise, töötlemise käigus. Kogu selle infoga tuleb tegemist teha keha organismil. 

Näiteks enamus loomi tapetakse suures hirmuseisundis. Nende aju saadab kehasse suurel hulgal adrenaliini, hirmu ja stressi kemikaale, mis kapseldab rakud kaitseseisundisse. Sellisel viisil saadud liha annab kõik need läbielamised ja hirmud üle sööjale. Lõunamaa rahvad eelistavad süüa lambaliha, kuna lammas on üks väheseid loomi, kes ei aima oma saatust ette ning seetõttu on vagur, nagu lambuke.

Keemiliste toidulisanditega on sarnased lood. Keegi täpselt ei oska öelda või hinnata, mis laadi informatsiooniga tuleb kehal tegemist teha, et neid ühendeid seedida. 

Alateadvuse keel

Alateadvus annab endast teada tunde abil. Alateadvus vastab välistele impulsitele või sisemiste seisundite kirjeldamiseks alati tundega. Tunne on kehakeel e. alateadvuse vastus. Seepärast ongi erinevaid tundeid nii palju ja nii erinevate tahkudega, kuid seejuures sõnades seletamatud, kuna sõna on pärit mõistusest ja tunne on pärit kehast või vaimust.

Toon näite: alateadvus kontrollib seedeelundkonna tööd. Seega saab ta esimesena teada sellest, kui kõht on söögist täis. Ta annab sellest märku mõistusele “täiskõhutunde” abil. Kogedes nüüd seda tunnet, me saame aru, et võime kohe söömise lõpetada, kuid tihti jätkame seda omast lõbust, et saada rohkem maitsenaudinguid. Need tulevad juba alateadvusest teiste tunnete näol. Alateadvus toidab meie meeli tunnetega.

Tunne vallandub tänu mõistuse poolt loodud olukordadele, kus vallandub situatsioon või kohtumine kellegagi, et see tunne esile kutsuda, mõistuse jaoks tundub see aga tõesena, ja mõistus võtab seda olukorda väga kainelt ning kaalutletult. Ta peab kõiki tegelasi päriseks ning arvab, et etendab seda rolli oma lühikese eluea jooksul. Mõistuse iga on hinge omast lühem ja mõistus ei suuda uskuda, et hing võib olla igavene. Mõistuse jaoks on eluiga surutud raamidesse.

Laste programmeerimine

Laste alateadvus on avatud maailmale kuni seitsmenda eluaastani. See tähendab, et kogu info – nii hea kui halb, võetakse vastu ja sellest kujundatakse oma maailmavaade. Nüüd on igal lapsevanemal võimalik valida, millest laps oma maailmapildi kokku paneb. Kui palju selles on reklaami, kui palju multifilme jne. Aju salvestab kogu info.

Üks lahendus on saata laps lasteaeda, kus teda programmeerivad juba teised inimesed. Teine lahendus on õpetada last kodus, kasutades kaasaegseid töövahendeid või naturaalse maaelu kaudu.