Seiklus eestlastega Anthongis

Seiklus eestlastega Anthongis

Elades Taimaal, kohtun ma paljude eestlastega, kuid erinevalt kodumaast on neil siin rohkem aega suhtlemiseks ja ühisteks ettevõtmisteks. Kuna eestlasi on Maailmas nii vähe, siis kohtumisel tunnen alati, just kui kohtaksin õde või venda. Meie haruldane keel ja sõbralikkus aitavad tunda end hoituna ja armastatuna oma inimeste keskel. Continue reading “Seiklus eestlastega Anthongis”

Advertisements

Euroliit

Euroliidus lood on kasinad.
Taevas sõeluvad pilvemasinad.
Raha väärtus kiirelt kahaneb.
Meie rahvas muudkui vananeb.

Lehmi pidada ei enam jaksa.
Piima eest ju keegi ei maksa.
Kogu töö nüüd teevad masinad.
Rahvas maksudest on väsinud.

Aitab sellest poliitilisest jamast!
Kõrvad valutavad sellest plämast.
Tahaks rahus elada
Ja mitte naabreid segada.

Kutsun tagasi kõik Eesti pojad,
Kes on läinud laia ilma,
Et koos täita tühjad majad,
Ennem veel kui jääme
Oma maast päris ilma.

Väljavõte raamatust “Mantra

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Meie kaitsevägi võiks olla oma nime vääriline. Juba ammu ei ole tegemist kaitseväega, sest meie väed on agressorite liitlased. Meie sõdurid käivad juba aastakümneid vallutusretkedel Iraagis, Afganistaanis ja salajastel missioonidel. Vastutasuks saame sadu psüühiliselt haavatud mehi ja lubaduse, et rünnaku korral meile tullakse appi. Millist rünnakut me kõige rohkem kardame. Kas meil on ikka see foobia Venemaa ees? Venemaa ei pea meid enam ründama. Neil on odavam meid ära osta. Ja seda nad ka teevad. Iga aastaga kasvab vene omanike arv meie ettevõtetes. Suuri korporatsioone juhitakse kas otse või kulisside tagant Venemaalt. Tõeline oht tuleb hoopis Lõunast. Meie peaksime pelgama hoopis põgenike rünnakut siia maale. Kui meie elatustase tõuseb piisavale tasemele, muutub Eesti riik atraktiivseks Lähis-Ida ja Aafrika rahvaste jaoks. Selle rünnaku eest ei kaitse meid hetkel ükski lepe. Meie piirid on avatud ja me peame selle probleemiga tahest-tahtmata tegelema. Ma usun, et igaüks meist mõtleb siis, kui lihtne oli naabrite venelastega suhelda ja ühel tänaval elada. Siis me oleme juba kohustatud neid põgenikke vastu võtma, sest meie oleme need, kes praegu seal maal inimestele kannatusi põhjustavad. Meie sõdime nende kodudes täna. Selle karmaga tuleb tegelda kui mitte meil, siis meie lastel.

Jonn.

Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.