Eesti vabaks

Eesti vabaks

Täna läheb teisele lugemisele seadus, mis kaotab meie kodude turvalisuse. Iga politseinik võib siis tungida teise inimese koju tervishoiu töötaja ässitusel. Kuriteoks saab olema kasvõi see, kui sul on tulnud sugulased või sõbrad külla. Viimane võimalus on seda peatada. Kui sa ei saa ise minna Toompeale, saada kiri riigikogu liikmetele.

Loe edasi “Eesti vabaks”

Kas võlg on võõra oma?

Kas võlg on võõra oma?

Mind on kasvatatud ausaks ja õiglaseks inimeseks. Oma võlad olen alati ära maksnud, isegi kui on olnud raske. Oma lubadusi olen pidanud isegi siis kui see on olnud minule kahjulik. Seda valusam on lugeda kirju, kus mind kutsutakse alusetult “Võlgnikuks”. Tänapäeval on väga lihtne saada omale kaela mingi trahv või kohustus isegi kui ei ole seda teadlikult tekitanud ega kellelegi otseselt kahju põhjustanud. Sellistel puhkudel sütib minus ebaõiglustunne ja tekib trots nende võlanõudjate suhtes, mis neid alusetuid nõudeid esitavad, valesid silte kleebivad ja laimu levitavad. Kuigi ajapikku olen muutunud nende nõudmiste suhtes juba immuunseks ja ükskõikseks.

Loe edasi “Kas võlg on võõra oma?”

Mis on saanud Meie Metsast?

Mis on saanud Meie Metsast?

Tänasel päeval on Eestis käimas tuline võitlus Eesti metsade eest. Inimesed on jagunenud kahte leeri – ühed on need, kes näevad metsa kui majandusharu ja teised, kui looduslikku kooslust. Eelmisel aastal ma tegin dokumentaalfilmi, mis uurib neid põhjuseid, miks meie metsade majandamine on muutunud rahvale talumatuks ning kuidas sellest olukorrast leida väljapääs. 

Vaata tervet filmi laenutuses

See on eestikeelne film, mis sai loodud Hooandja toetusel ja rahva algatusel. Filmis me käsitleme kriitiliselt ühiskonnas esile kerkinud probleeme seoses metsade majandamisega ning pakume olukorrale konstruktiivseid lahendusi. 

Loe edasi “Mis on saanud Meie Metsast?”

Midagi hingele

Midagi hingele

Kas soovite tuua oma suhtesse suuremat lähedust ning mõistmist? Avastada oma armsamat uuest küljest ning pühendada aega vaid teineteisele? Kui tunnete, et tavalised spa- nädalavahetused ei suuda pakkuda täit lähedust ning vahel jääb puudu oskusest oma kallimale naudingut ning tähelepanu pakkuda, siis sel nädalalõpul ühendame mõnusa olemise koos naudingutega.

Me sõidame Saaremaale, kus ootab meid väga hubane ja suur villa koos joogasaalide, saunade ja basseiniga. Seal toimub nädalavahetus massaaži koolituste, saunarituaalide ja mõnusate meeli paitavate pidustustega, lisaks tervislik ja mõnus taimetoit ning lummavad helid. Õpime kuulma oma partnerit, väljendama oma soove, tunnetama ja kogema puudutuse imelist tervendust.

Loe edasi “Midagi hingele”

Meie Mets

Meie Mets

Me oleme jõudnud ajajärku, kus loodusressursid on kriitiliselt ära kulutatud. Ettevõtjad püüavad meeleheitlikult meie loodust rahaks teha, et oma äri vee peal hoida. Eesti maal töötab praegu üle 300 harvesteri masina, mis peavad enda liisingu katmiseks lõikama üle 30 000 tihu metsa päevas! Kokku teeb see igas kuus 1 000 000 tihumeetrit puitu e. 300 000 rekkatäit puitu aastas. Selline metsamajandamine on laastav.

Metsa harvendamise asemel tehakse kõikjal lageraiet, kuna suuremad masinad ei ole võimelised harvendust tegema. Enam ei raiuta mitte täikasvanud puid, vaid võetakse maha kõk – ka noored käevarre jämedused puuhakatised. Sellist röövraiet teeb eesotsas meie Riigimetsa Majandamise Keskus, mis peaks Eesti metsade eest hoolt kandma, mitte neid hävitama. RMK’st on saanud rahamasin, mis toidab riigiaparaati.

Me hävitame sellega iseenda elupaika. Enam ei ole kohti metsloomadele ega lindudele. Metsaalused seente ja marjade alad on kadumas meie maalt. Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kus meie lapsed elama hakkavad?

Loe edasi “Meie Mets”

Pööripäev

Pööripäev

Juba aastaid on olnud minu jaoks märgilise tähtsusega Pööripäeva tähistamine Jaanipäeva paiku. Sel aastal me saime üheskoos sukelduda tõelise muistse traditsiooni sisse. Tallinna lähedal Adilas tulid kokku helged ja ilusad inimesed, kes kõik koos andsid oma panuse Pööripäeva traditsiooni taaselustamisesse. See oli meeliülendav ja tervendav kogemus nii kõigile kohalolijatele kui ka kogu Eesti maale ja rahvale.

Otsi üles meie sündmus internetis, et osaleda järgmisel aastal sellel võimsal tseremoonial.

KAS VANA MOODI VÕI UUT MOODI JAANIPÄEV?

KAS VANA MOODI VÕI UUT MOODI JAANIPÄEV?

Jaanipäev on eestlaste Päikesepüha. Siis puhatakse ja ollakse koos. Luuakse koos endale paremat tulevikku ja kõigile helgemat elu. Jaanipäeval on tähtis laulda ja tantsida koos ümber lõkke. See on aasta võimsaim aeg, mida võiks vääriliselt tule ümber tähistada. Jaanipäeva tähistamine ulatub ristiusu eelsesse aega kui meie esivanemad veel looduse väge jumalana austasid. Sel ajal on valgus oma väe tipul pimeduse üle ja selle tähistamiseks päikesejumalale süüdati lõkked. Loodus on õie ehteis ja pidutseb ning inimene koos temaga. Nii kestis see edasi ka sügavail ristiusu aegadel kui jaanipäeva tähtsus ei kahanenud.

Kuidas eestlased seda tänapäeval tähistavad? Kas alkoholi tarbides ja ohjeldamatult liha grillides kaugele kostva tümpsu saatel? Huvitaval kombel on lätlaste Liigua säilitanud tänaseni oma olemuslikuma sisu kui meil. Neil tantsitakse ümber lõkke ja teatakse jaanipäeva laule oluliselt rohkem. Kas pole ka meil nüüd aeg Jaanipäevale tema algne tähendus tagasi anda? Kui on soov seekord jaaniaega teisiti pidada, siis kuidas ja millest alustada? Arvan, et alustada võiks selle imelise valguse aja üle mõtisklemisest ja jälgimisest, mis toimub looduses. Saab looduses nautida seda lühikest kulminatsiooniaega aastas kui valgus on nii silmnähtavalt pimedusest üle. Olla see üürike aeg aastas oma lähedastega tänutundes tule ümber. Oleme vaatlejana kohal, võtame selle kõigi oma meeletega vastu, ilma enda tajusid meelemürkidega hägustamata.

Sel Jaanipäeval viin ma läbi kaks töötuba Jaania Festivalil. Lastele õpetan, kuidas teha kasutatud kohvipakkidest omale praktiline rahakott. Peredele tutvustan kontakt improvisatsiooni tantsu, mis aitab leida kehalist kontakti oma kaaslasega mängulisel moel:

Tulel on võime põletada ära kõik see, mida me oma ellu enam ei soovi ja luua seda, mida me just soovime ligi tõmmata. Selleks on ka omad nipid, mis vanasti hästi töötasid ja küllap töötavad ka nüüd. Näiteks kui seljavalust on vaja lahti saada, tehakse uperpalli jaanikastesel rohul. Kui vaja uut armastust leida, aitab muidugi 9 lille salaja korjamine ja padja alla panek, siis ilmutab end armastatu unes. Jaanisauna viha küljest kehale jäänud leht tuleb hoolega talletada, see toob külluse majja. Jaanilõkkesse on hea tuua ka mõni asi, mis sümboliseerib seda, mida on vaja oma elust ära põletada. Sõnajalaõie otsimist teab niigi igaüks, et see kestvat õnne toob. Jaaniussi nägemisest rääkimata.

 

Tähistame seda Valgusepüha koos oma pere sõpradega, kellega tule ümber kohtume. Avatud südamel on suur jõud aasta tähtsaimal päeval oma elu luua just selliseks nagu soovid! Seda võid tähistada ka Jaania Festivalil 🌺 Adila Puhkekeskuses 21-24. juunil ja võtta pere ja sõbrad kaasa. Festival on alkoholi- ja lihavaba. Seal on palju õpetlikke töötubasid nii lastele kui suurtele, esinevad pärimusmuusikud, Jaaniööl astub üles Tom Valsberg ja saab tantsida ümber lõkke. Registreeri end Facebookis: Jaania Festival.

Tantra Hip Hop Festivalil

Tantra Hip Hop Festivalil

e. Kuidas Tantra Hip Hop Festivalile viidi?

Sel aastal me tegime ajalugu. Siiani oleme tutvustanud tantra elustiili inimestele, kes on selleks valmis. Need on tavaliselt need tegelased, kes on juba teinud joogat, tantsu või vabastavat hingamist vms. Inimesed tulevad tantrasse siis kui nad soovivad kogeda enamat. Meie aga läksime Meriliniga festivalile, kus inimestel on hoopis teised huvid. Need on noored, kes on tulnud kokku, et teha tutvust räpiga, võtta üheskoos napsu, harjutada oma riimiseadmisoskust ning leida omale ööseks telgikaaslane.

Loe edasi “Tantra Hip Hop Festivalil”

Kes tappis sead?

Kes tappis sead?

Kuna suurest genotsiidist on möödas juba mitu aastat ja ametiasutused on maha jahtunud, julgen ma avalikult rääkida sellest, mis tegelikult toimus meie silme all Eestis ajavahemikus 2014 kuni 2017. Seoses katku ohuga tapeti kümneid tuhandeid kodu- ja metssigu. Massiline hävitustöö oli põhjendatud kurja viirusega: Aafrika seakatk, mis põhjustas loomade kiiret ja epideemilist surma. Nakatunud sigade saatus oli otsustatud mõne päevaga. Samas neid sigu, kes ei nakatunud kurja haigusesse, ootas mitte vähem kurb saatus. Loe edasi “Kes tappis sead?”

Kus on õpilase palk?

Kus on õpilase palk?

Tänapäeval on hariduse mõiste viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Enam ei astu esimesse klassi kirjaoskamatud eluvõõrad võsukesed. Lapsi ei saadeta kooli mitte teadmistejanust, vaid kohustusest riigi ees. See tähendab, et igal noorel kodanikul on teenistuskohustus nominaalõppeaja ulatuses. See ei erine oluliselt tööl käimisest, ainult tasu poolest. Iga noor riigi kodanik, kes täidab antud kohustust riigi ees, peaks saama sellele väärilist tasu. Erinevalt täiskasvanutest on õpilastel lisakoormus koduste tööde näol. Nemad peavad seega tegema lisatunde väljaspool tööaega. Ka need tunnid peavad olema tasustatud.

Loe edasi “Kus on õpilase palk?”