Me oleme jõudnud ajajärku, kus kaua-oodatud robot on hakanud tegema inimese tööd. Selles artiklis tahan ma juhtida lugeja tähelepanu tehis intellekti arengule, mis on otseselt ja kaudselt hakanud mõjutama inimeste igapäevaseid otsuseid ja elu korraldust. Siiani paljudele ulmelisena tundunud valdkond, millest sai näha vaid multikaid ja sarjasid, on astunud meie ühiskonda ja võtmas selget positsiooni trügides paljudesse elu valdkondadesse. AI’st saab iga päevaga aina aktuaalsem ühiskonna osa, millega meil tuleb kas leppida või sellega võidelda. Milline on sinu meelest õige valik? Loe see analüüs lõpuni, et teha see otsus.
Loe edasi “AI – Kas püha lehm või hunt lamba nahas?”Silt: töölisklass
Kas sina töötad vanglas?
Kas sina töötad vanglas?
- Kas su töö teeb sind õnnelikuks?
- Kas sa võid raskusteta võtta töölt vaba päeva?
- Kas töö juures on sulle seatud teatud piirangud, nagu näiteks istumise keeld, tualetis käimise piirang, suitsetamise keeld vms?
- Kas sa suitsetad või jood kohvi vahest ainult selleks, et saada 5 minutit omaette olla?
- Kas sul võib tekkida töö juures probleeme, kui sa jääd mingiks ajaks sinisele lehele?
- Kas sa saad võtta töö juurest palgata puhkust?
- Kas oled pidanud tegema ületunde ilma lisatasuta?
- Kas sind võidakse välja kutsuda ka sinu vabal päeval ilma ette hoiatamata?
- Kas sulle on tööandja poolt ette antud ajad, millal sa üldse võid puhkust võtta?
- Kas sind võidakse vallandada sinu tõekspidamiste pärast, isegi kui see ei kahjusta otseselt ettevõtte huve või mainet?
- Kas sa tunned vahest, et oled veel elus vaid selleks, et töötada?
- Kas sa loed töö juures tunde või minuteid, millal saaksid lõpuks koju?
Kas tänapäeva vanglas võivad olla mugavamad tingimused kui töö juures?
Mis on riigi vara?
Meie riigi vara on maavarad ja tööjõud. Kuna Eesti ei hiilga väga oma maavarade ekspordiga, siis jääb üle riigi peamiseks varaks odav tööjõud. See on olnud meie peamine ekspordi artikkel alates iseseisvumisest ning tegelikult juba ka varem.
Töölisklass on see, mis hoiab meie riigiaparaati üleval. Töölised maksavad riigile 85% oma tuludest! Ülejäänu eest hoiavad omal hinge sees.
Riik pakub välisettevõtetele meie odavat tööjõudu, et valmistada tooteid Euroopa ja teistele turgudele. Vastutasuks ei pea välisettevõtted maksma muud kui vaid sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaks on osa tööliste enda palgast. Kogu kasum, mis tuleb tootmisest Eestis, läheb ettevõtte peakontorisse, kus see jaotatakse omanike vahel või investeeritakse edasi. Eestile jäävad tootmishooned ja ületöötanud rahvas, keda siis selle sotsiaalmaksu eest tuleb hiljem ravida ja hooldada.