Tänasel päeval on Eestis käimas tuline võitlus Eesti metsade eest. Inimesed on jagunenud kahte leeri – ühed on need, kes näevad metsa kui majandusharu ja teised, kui looduslikku kooslust. Eelmisel aastal ma tegin dokumentaalfilmi, mis uurib neid põhjuseid, miks meie metsade majandamine on muutunud rahvale talumatuks ning kuidas sellest olukorrast leida väljapääs.
Vaata tervet filmi laenutuses
See on eestikeelne film, mis sai loodud Hooandja toetusel ja rahva algatusel. Filmis me käsitleme kriitiliselt ühiskonnas esile kerkinud probleeme seoses metsade majandamisega ning pakume olukorrale konstruktiivseid lahendusi.
Me oleme jõudnud ajajärku, kus loodusressursid on kriitiliselt ära kulutatud. Ettevõtjad püüavad meeleheitlikult meie loodust rahaks teha, et oma äri vee peal hoida. Eesti maal töötab praegu üle 300 harvesteri masina, mis peavad enda liisingu katmiseks lõikama üle 30 000 tihu metsa päevas! Kokku teeb see igas kuus 1 000 000 tihumeetrit puitu e. 300 000 rekkatäit puitu aastas. Selline metsamajandamine on laastav.
Metsa harvendamise asemel tehakse kõikjal lageraiet, kuna suuremad masinad ei ole võimelised harvendust tegema. Enam ei raiuta mitte täikasvanud puid, vaid võetakse maha kõk – ka noored käevarre jämedused puuhakatised. Sellist röövraiet teeb eesotsas meie Riigimetsa Majandamise Keskus, mis peaks Eesti metsade eest hoolt kandma, mitte neid hävitama. RMK’st on saanud rahamasin, mis toidab riigiaparaati.
Me hävitame sellega iseenda elupaika. Enam ei ole kohti metsloomadele ega lindudele. Metsaalused seente ja marjade alad on kadumas meie maalt. Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kus meie lapsed elama hakkavad?
Avaldatud esimene film youtubis leidis väga palju kajastust facebookis ja andis jutuainet kohalikule elanikkonnale. Elva inimesed jagunesid kahte leeri – ühed olid huvitatud uuest poest ega hoolinud pargi säilitamisest ning teised tulihingelised pargikaitsjad ja puude kallistajad. Mina kuulusin vastavalt teise leeri, kuna leidsin, et kõrghaljastuse maharaiumine ning asendamine parkimiskohtadega autodele kesklinnas on taandareng. Kohalikud elanikud aga väitsid, et sellel pargil puudub praktiline rakendus (kui ühel pargil üldse peab see olema). Nimelt paljude arvates oli see vaid joodikute kogunemiskoht ja ülejäänud linnarahval ei ole sinna asja.
Selle väite ümberlükkamiseks oli mul vaja tõestusmaterjali. Otsustasingi korraldada perepäeva selles pargis. Tegemist oli tasuta kontserdi ja kinoõhtuga linnarahvale. Inimesi tuli kokku palju ja augustikuu õhtu toetas oma sooja päikesepaistelise ilmaga. Kuigi lubatud bändid kohale ei ilmunud, suutsin ma õhtuse kava piisavalt täita, et linnarahval igav ei hakkaks. Lisaks meelelahutusele jagasime tasuta õunu ja hapukurki. Kogu see sündmus sai aga üles filmitud minu abiliste poolt nii taevast kui maa pealt, et koguda materjali selle kohta, kuidas on võimalik pargis kogu perega aega veeta. Hiljem sai sellest materjalist kokku pandud selline film koos luuletusega:
Filmis võite näha kahte heinapalli seismas keset kesklinna parki. Tegemist oli minu ideega, kuidas kasutada heinapalle mänguväljakuks. See oli esimene eksperiment, mis näitas, kuidas lastel meeldib selliste pallide otsas turnida. Rohkem teavet antud projekti kohta leiab minu teises blogis.
Sellise sündmuse vastulöögiks kaubanduskeskuse poolt tuli minule politseikutse. Täpsemalt öeldes tuli järgmise päeva hommikul politsei patrull minu kodu ukse taha mind otsima. Sellest räägin pikemalt järgmises peatükis. Liitu mu blogi lugejaks, et esimesena teada saada minu järgmisest postitusest!
Taskuraamat 