Vestlus Peeter Liiviga massipsühhoosist ja uuest maailmakorrast.
Peeter Liiv arutleb, kuidas massipsühholoogia muudab inimesed kergesti manipuleeritavaks ning jagab ühiskonna kolmeks: uskujad, vastuhakkajad ja vaikiv enamus. Ta rõhutab, et enamik näeb tõde, kuid ei tegutse hirmu tõttu. Lahendusena pakub ta kogukondlikku ja otsedemokraatlikku lähenemist ning vajadust tugeva rahvusliku visiooni järele. Samuti hoiatab ta kasvava jälgimisühiskonna eest, kuhu inimesed ise vabatahtlikult panustavad. Vabadust defineerib ta sisemise seisundina – mitte samastumisena vormidega, kuid samas vastutustundena toetada eetilist ja arengut soodustavat elu. Inspiratsioon ja loovus on tema sõnul võtmed, mis aitavad inimesel massist eristuda ja teadlikumalt elada.
Massipsühhoosi ohud
Intervjuus arutles Peeter selle üle, mida saab üks inimene teha, et rahva elu ei triiviks suurte geopoliitiliste jõudude mõju alla. Tema hinnangul on massikultuuri ja massipsühholoogia peamine oht see, et inimene kaotab suurtes gruppides oma individuaalsuse ning muutub kergemini manipuleeritavaks. Ta viitas mõttele, et ühiskonnas on alati osa inimesi, kes lähevad propagandaga kohe kaasa, osa, kes näevad pettuse läbi ja astuvad sellele vastu, ning suur vahegrupp, kes mõistab toimuvat, kuid ei julge hirmu või majandusliku surve tõttu reageerida.
Millist juhti vajab Eesti rahvas?
Peeter Liiv käsitles ka küsimust, millist juhti või juhtimisvormi Eesti rahvas vajaks. Tema meelest ei sobi eestlastele klassikaline juhikultus, vaid pigem kogukondlik ja otsedemokraatlik riigimudel. Ta leidis, et Eestis puudub selge rahvuslik visioon, mis inspireeriks inimesi ja looks ühise sihi. Tema arvates oleks vaja uusi mõttekodasid, kogukondade liitu ja tugevat vaimset alust, mis toetaks rahva eneseteadvust ja koostööd.
Digitaalne järelvalve
Ta tõi esile, et tänapäeva ühiskond liigub järjest rohkem jälgimisühiskonna suunas ning inimesed ise annavad sellele nõusoleku, kasutades tasuta digiplatvorme ja aktsepteerides nende tingimusi. Tema hinnangul on paljud nooremad põlvkonnad selle elukorraldusega juba peaaegu leppinud. Samas vastandas ta sellele teise võimaliku suuna, kus säilib keskklass, toetatakse tööstuse arengut ning inimest ei muudeta bioloogiliselt ega allutata täielikule tehnoloogilisele kontrollile.
Uus maailmakord
Vestluses puudutati ka maailmakorra muutumist. Peeter kirjeldas erinevaid geopoliitilisi mudeleid, kus tugevamad makromajanduslikud tsoonid hakkavad nõrgemaid juhtima. Ta rääkis ka eliitide huvidest, tehnoloogilisest oligarhiast, rahanduse ümberkujundamisest ja sellest, kuidas osa jõude soovib säilitada vähemalt piiratud heaolu ning keskklassi, samal ajal kui teine suund liigub täielikult kontrollitud ühiskonna poole.
Mis on vabadus?
Vabadust määratles ta eelkõige kui mitte-samastumist vormidega, eriti mõttevormide ja vaimsete konstruktsioonidega. Tema järgi sünnib tõeline vabadus siis, kui inimese identiteet ei ole seotud mööduvate nähtustega, vaid toetub puhtale teadvusele. Samas rõhutas ta, et vorm ehk materiaalne elu on siiski vajalik, sest just selles toimub vaimu areng. Seetõttu peab vabadusega alati kaasas käima eetika: inimene ei tohi olla lihtsalt “vaba”, vaid peab kaitsma sellist elu- ja ühiskonnavormi, mis toetab arengut, hoolimist ja ühtsust.
Vaimustumine
Peeter Liiv rääkis pikalt ka vaimsusest, enesearengust ja sellest, kuidas inimene võiks liikuda suurema teadlikkuse poole. Tema arvates ei peaks inimesed lugema raamatuid kohustusest, vaid otsima neid teoseid, mis neid päriselt inspireerivad ja puudutavad. Just inspiratsioon on tema sõnul üks olulisemaid märke vaimsest elust. Ta soovitas järgida loomingulisuse sädet, kui see inimeses tekib, sest loovad inimesed suudavad elada sisemiselt rikkalt ka keerulistes aegades. Lõpuks rõhutas ta, et massikultuur surub inimese potentsiaali alla, kuid loovus, vaimsus ja sisemine ausus aitavad sellest välja murda.
Uuri lähemalt Peeter Liivi tegemiste kohta siin:
Meditatsiooni ja palvekool facebookis
Youtube kanal
Taskuraamat 