Silt: Eesti

Sõtta ei sunni.

Sõtta ei sunni.

Me elame inforuumis, kus sõda esitletakse kui paratamatust, millega igaüks peaks leppima. Meie meeled on kujundatud sedasi, et sõjad on normaalne nähtus. Mitte keegi ei vaidle, kui sõjatööstusele eraldatakse iga aasta hiigelsummad maksumaksja raha. Igaüks, kes on õppinud koolis ajalugu, mäletab hästi, et kogu aja-arvamine käib ühest sõjast teise. Jääb lausa selline mulje, et muud meie inimkonna ajaloos ei toimunudki, kui vaid sõjad ja tapmised. Seejuures on tähelepanuväärne asjaolu, et kuulsaks on saanud just need poliitikud, kes alustasid, võitsid või kaotasid sõja. Sõjad ja tapmised ei ole meie jaoks normaliseeritud mitte ainult ajaloo õpikutes, vaid ka kinos ja seriaalides. Enamus meist on näinud tuhandeid tapmisi nii teleekraanil, kinosaalis kui ka telefonis. See on meie jaoks nii tuttav stseen, et teise inimese surm ei tekita meis vähimatki üllatust. Sama on teinud uudistesaated meie infoväljas. Uudistes näidatakse lakkamatult plahvatusi, tulistamisi ja ohvreid erinevatest konfliktidest üle maailma. Ja nii me oleme pidanud tarbima sõjateemalisi raamatuid, lugusid, arvutimänge varajasest east peale. Kõike selleks, et kui üks päev kästakse vorm selga tõmmata ja minna sõtta oma riiki kaitsma, siis ei tule see kellelegi üllatusena.

Aga miks peaks keegi meist üht riiki kaitsma ja kelle eest?

Loe edasi “Sõtta ei sunni.” →

Kui kaua kestab kirg?

Kui kaua kestab kirg?

Enamus meist ihkab ja igatseb pikka ja kauakestvat armastust, mis meid soojendaks ning kannaks läbi aastate. Aga kas sina usud, et see on üldse võimalik? Kuidas saab armastus ja lähedus kesta paarisuhtes nii pikki aastaid? Mis on vaja teha selleks, et meie kirg maha ei jahtuks. Või on see paratamatus, et meie armastus varem või hiljem lihtsalt haihtub koos kevadise lumega ning voolab ojasid pidi tagasi igaviku merre? 

Loe edasi “Kui kaua kestab kirg?” →

Mis on saanud Meie Metsast?

Mis on saanud Meie Metsast?

Tänasel päeval on Eestis käimas tuline võitlus Eesti metsade eest. Inimesed on jagunenud kahte leeri – ühed on need, kes näevad metsa kui majandusharu ja teised, kui looduslikku kooslust. Eelmisel aastal ma tegin dokumentaalfilmi, mis uurib neid põhjuseid, miks meie metsade majandamine on muutunud rahvale talumatuks ning kuidas sellest olukorrast leida väljapääs. 

Vaata tervet filmi laenutuses

See on eestikeelne film, mis sai loodud Hooandja toetusel ja rahva algatusel. Filmis me käsitleme kriitiliselt ühiskonnas esile kerkinud probleeme seoses metsade majandamisega ning pakume olukorrale konstruktiivseid lahendusi. 

Loe edasi “Mis on saanud Meie Metsast?” →

Meie Mets

Meie Mets

Me oleme jõudnud ajajärku, kus loodusressursid on kriitiliselt ära kulutatud. Ettevõtjad püüavad meeleheitlikult meie loodust rahaks teha, et oma äri vee peal hoida. Eesti maal töötab praegu üle 300 harvesteri masina, mis peavad enda liisingu katmiseks lõikama üle 30 000 tihu metsa päevas! Kokku teeb see igas kuus 1 000 000 tihumeetrit puitu e. 300 000 rekkatäit puitu aastas. Selline metsamajandamine on laastav.

Metsa harvendamise asemel tehakse kõikjal lageraiet, kuna suuremad masinad ei ole võimelised harvendust tegema. Enam ei raiuta mitte täikasvanud puid, vaid võetakse maha kõk – ka noored käevarre jämedused puuhakatised. Sellist röövraiet teeb eesotsas meie Riigimetsa Majandamise Keskus, mis peaks Eesti metsade eest hoolt kandma, mitte neid hävitama. RMK’st on saanud rahamasin, mis toidab riigiaparaati.

Me hävitame sellega iseenda elupaika. Enam ei ole kohti metsloomadele ega lindudele. Metsaalused seente ja marjade alad on kadumas meie maalt. Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kus meie lapsed elama hakkavad?

Loe edasi “Meie Mets” →

Tantra Hip Hop Festivalil

Tantra Hip Hop Festivalil

e. Kuidas Tantra Hip Hop Festivalile viidi?

Sel aastal me tegime ajalugu. Siiani oleme tutvustanud tantra elustiili inimestele, kes on selleks valmis. Need on tavaliselt need tegelased, kes on juba teinud joogat, tantsu või vabastavat hingamist vms. Inimesed tulevad tantrasse siis kui nad soovivad kogeda enamat. Meie aga läksime Meriliniga festivalile, kus inimestel on hoopis teised huvid. Need on noored, kes on tulnud kokku, et teha tutvust räpiga, võtta üheskoos napsu, harjutada oma riimiseadmisoskust ning leida omale ööseks telgikaaslane.

Loe edasi “Tantra Hip Hop Festivalil” →

Kes tappis sead?

Kes tappis sead?

Kuna suurest genotsiidist on möödas juba mitu aastat ja ametiasutused on maha jahtunud, julgen ma avalikult rääkida sellest, mis tegelikult toimus meie silme all Eestis ajavahemikus 2014 kuni 2017. Seoses katku ohuga tapeti kümneid tuhandeid kodu- ja metssigu. Massiline hävitustöö oli põhjendatud kurja viirusega: Aafrika seakatk, mis põhjustas loomade kiiret ja epideemilist surma. Nakatunud sigade saatus oli otsustatud mõne päevaga. Samas neid sigu, kes ei nakatunud kurja haigusesse, ootas mitte vähem kurb saatus. Loe edasi “Kes tappis sead?” →

Kus on õpilase palk?

Kus on õpilase palk?

Tänapäeval on hariduse mõiste viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Enam ei astu esimesse klassi kirjaoskamatud eluvõõrad võsukesed. Lapsi ei saadeta kooli mitte teadmistejanust, vaid kohustusest riigi ees. See tähendab, et igal noorel kodanikul on teenistuskohustus nominaalõppeaja ulatuses. See ei erine oluliselt tööl käimisest, ainult tasu poolest. Iga noor riigi kodanik, kes täidab antud kohustust riigi ees, peaks saama sellele väärilist tasu. Erinevalt täiskasvanutest on õpilastel lisakoormus koduste tööde näol. Nemad peavad seega tegema lisatunde väljaspool tööaega. Ka need tunnid peavad olema tasustatud.

Loe edasi “Kus on õpilase palk?” →