Elva Park

Meie Park on Elva linnas
Lastel mängimiseks suur mänguplats
Iga puu on siin meil hinnas
Siia oodatud ka iga mats.

Me pargist teha tahetakse parklat
Ning tuua siia auto hais ja müra
Kuid rahvas soovib mänguväljakut
Siit tekkinud on valitsejate vahel mõra.

Ahne kaupmees soovib laiendada äri
Ja täita autodega kogu park,
Kuid rahvas pole tema soovidega päri
Siin kohal ühisotsus leida oleks tark.

Kõik inimesed pooldavad linna kasvu,
Et rohkem siia raha tuua,
Kuid meie lastel peab jääma koht kus astu
Ei saa ka ühtki puud me ohvriks tuua.

Euroliit

Euroliidus lood on kasinad.
Taevas sõeluvad pilvemasinad.
Raha väärtus kiirelt kahaneb.
Meie rahvas muudkui vananeb.

Lehmi pidada ei enam jaksa.
Piima eest ju keegi ei maksa.
Kogu töö nüüd teevad masinad.
Rahvas maksudest on väsinud.

Aitab sellest poliitilisest jamast!
Kõrvad valutavad sellest plämast.
Tahaks rahus elada
Ja mitte naabreid segada.

Kutsun tagasi kõik Eesti pojad,
Kes on läinud laia ilma,
Et koos täita tühjad majad,
Ennem veel kui jääme
Oma maast päris ilma.

Väljavõte raamatust “Mantra

Kas sina töötad vanglas?

Kas sina töötad vanglas?

Kuidas aru saada, kas sinu töökoht on sinu vangla või mitte? Igaüks võib ju väita, et tema töö on tema vaba valik ning see ei kohusta teda üle astuma tema enda põhimõtetest. Samas mitte kõik töötajad ei tunne ennast oma valikutes päris vabalt. Kust läheb siis see piir mõistliku töö atmosfääri ja orjastava kinnipidamisasutuse vahel? Vasta ausalt allolevatele küsimustele, et teada saada, millises asutuses sina töötad.
  1. Kas su töö teeb sind õnnelikuks?
  2. Kas sa võid raskusteta võtta töölt vaba päeva?
  3. Kas töö juures on sulle seatud teatud piirangud, nagu näiteks istumise keeld, tualetis käimise piirang, suitsetamise keeld vms?
  4. Kas sa suitsetad või jood kohvi vahest ainult selleks, et saada 5 minutit omaette olla?
  5. Kas sul võib tekkida töö juures probleeme, kui sa jääd mingiks ajaks sinisele lehele?
  6. Kas sa saad võtta töö juurest palgata puhkust?
  7. Kas oled pidanud tegema ületunde ilma lisatasuta?
  8. Kas sind võidakse välja kutsuda ka sinu vabal päeval ilma ette hoiatamata?
  9. Kas sulle on tööandja poolt ette antud ajad, millal sa üldse võid puhkust võtta?
  10. Kas sind võidakse vallandada sinu tõekspidamiste pärast, isegi kui see ei kahjusta otseselt ettevõtte huve või mainet?
  11. Kas sa tunned vahest, et oled veel elus vaid selleks, et töötada?
  12. Kas sa loed töö juures tunde või minuteid, millal saaksid lõpuks koju?

Kas tänapäeva vanglas võivad olla mugavamad tingimused kui töö juures?

 

 

vangla

 

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Meie kaitsevägi võiks olla oma nime vääriline. Juba ammu ei ole tegemist kaitseväega, sest meie väed on agressorite liitlased. Meie sõdurid käivad juba aastakümneid vallutusretkedel Iraagis, Afganistaanis ja salajastel missioonidel. Vastutasuks saame sadu psüühiliselt haavatud mehi ja lubaduse, et rünnaku korral meile tullakse appi. Millist rünnakut me kõige rohkem kardame. Kas meil on ikka see foobia Venemaa ees? Venemaa ei pea meid enam ründama. Neil on odavam meid ära osta. Ja seda nad ka teevad. Iga aastaga kasvab vene omanike arv meie ettevõtetes. Suuri korporatsioone juhitakse kas otse või kulisside tagant Venemaalt. Tõeline oht tuleb hoopis Lõunast. Meie peaksime pelgama hoopis põgenike rünnakut siia maale. Kui meie elatustase tõuseb piisavale tasemele, muutub Eesti riik atraktiivseks Lähis-Ida ja Aafrika rahvaste jaoks. Selle rünnaku eest ei kaitse meid hetkel ükski lepe. Meie piirid on avatud ja me peame selle probleemiga tahest-tahtmata tegelema. Ma usun, et igaüks meist mõtleb siis, kui lihtne oli naabrite venelastega suhelda ja ühel tänaval elada. Siis me oleme juba kohustatud neid põgenikke vastu võtma, sest meie oleme need, kes praegu seal maal inimestele kannatusi põhjustavad. Meie sõdime nende kodudes täna. Selle karmaga tuleb tegelda kui mitte meil, siis meie lastel.

Jonn.

Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.

Maha müüdud.

Maha müüdud on meie maa. Ennem kui eestlane veel rikkaks sai, oli juba müüdud kinnisvara ja jagatud monopol. Üksikud mõisad kuuluvad veel eestlastele. Tallinna hotellide kasumeid jagavad omavahel skandinaavlased, sakslased ja teised.
Kõik meie suuremad ärid on ammu Euroopa või Venemaa korporatsioonide käes. Eestlasel ei ole vaja teha muud, kui käia kuulekalt tööl ja oodata järjekordset palgatõusu. Eesti keskmist sissetulekut kasvatab peamiselt juhtkonna palgatase. Tihtipeale on tegemist välismaalastega, kes on siia ametipostile migreerunud.

Eesti rahva õhukest rahakotti kergitavad peale riigiaparaadi peamiselt suurettevõtted, kelle peakorterid on Euroopas. Meie palka jagavad omavahel telekommunikatsiooni ettevõtted, jaemüügiketid, kütusefirmad, auto- ja rõivatootjad, alkoholi valmistajad, toiduainetööstused jt.

Aitab Eesti müümisest välismaalastele! Veel ei ole hilja peatada see erastamine. Me veel ei maksa oma vee, elektri, ühistranspordi eest välismaisetele korporatsioonidele. Veel on maad meie rahva käes. Meie raha peab jääma Eestisse.

E-Riik

Ma istun ookeani ääres teisel pool maakera ja tean, et kõik toimetused Kodumaal saan tehtud läbi interneti.

Eesti on E-riik. See on parim riik maailmas, kus saab elada virtuaalselt. Kõik kodaniku õigused ja kohustused on võimalik täita läbi interneti.  Siin on nimekiri võimalustest, mida saate ise veel täiendada:

  1. Kõik pangatoimingud ja maksed internetipangas: SWED, SEB, Nordea jne.
  2. Arved ja post e-maili kaudu.
  3. Kodaniku kohustused ja hääletamine www.eesti.ee keskkonnas
  4. Tuludeklaratsiooni esitamine
  5. Dokumentide allkirjastamine digitaalselt id kaardi abiga
  6. Ettevõtte majandamine maksuameti kodulehel ja ettevõtja portaalis
  7. Ettevõtte loomine id-kaardiga
  8. Kinnisvara ost ja müük internetis
  9. Laste koduõpe kasutades õppematerjale ja õppekava
  10. Eesti televisioon ja raadio, TV3, Kanal2
  11. Eestlastega suhtlemine sotsiaalmeedias
  12. Tundide viisi tasuta videokõnede pidamine sugulastega läbi Skype’i.
  13. Tervise ülevaade ja side perearstiga läbi e-tervise
  14. Muud riiklikud teenused

 

Sitahais ja seakisa

Me tahtsime väga saada kogemust maaelust. Kõik ju räägivad sellest, kui suurest roosast unistusest. Paljude eestlaste unistuseks on elada oma perega maamajas ja kasvatada seal lapsi. Otsustasime oma unistuse teoks teha. Võtsime ette oma vanemate talu, kolisime sisse, hakkasime remontima. Naine oli esimene, kes aru sai, et midagi on valesti. Ta tahtis kohe sealt välja kolida, aga nagu õigetele eestlastele kohane, ei jätnud me jonni. Punnisime edasi. Tegime maja elamiskõlbuliseks, ehitasime uue köögi ja vannitoa. Sisustasime elamise suure televiisori, mullivanniga, tõime sisse uhke mööbli. 

 

Siiski ei asendanud see meie endist eluviisi. Kadusid ära sõbrad, kadusid ära kõik hobid, lapsed tüdinesid kodus passimisest. Väljas polnud ka midagi teha. Passisime päevad läbi toas, sest kuus kuud aastast on Eestis lumi maas ja siis kui tuleb suvi ning tundub, et nüüd saab õhtusel ajal loojuva päikese paistel veranda peal mõnusalt teed nautida, avastad end põgenemas sääskede ja kärbeste eest, kes muudavad su olemise põrguks.

 

Siis otsustasime hakata tegelema mahepõllumajandusega. See on ju väga popp tänapäeval. Paned aga seemned mulda, väetad ainult kohaliku sõnnikuga ja naudid oma vilju. Esimene aasta oli meil sügisel saak. Teine aasta ei tulnud enam suurt midagi. Maa on nii tühjaks kantud, et sealt ei saagi midagi eriti tulla. Sõnnikust ka ei piisa, sest seal vaid üks kümnendik mineraalidest, mida taim tegelikult vajab.

 

Otsustasime siis naabrite mahedat majandamist toetada. Sealne elu näitas meile, mida tegelikult tähendab mahe põllumajandus Eestis. Selleks, et elada meie kodumaal toitudes puhtalt oma maa saadustest, tuleb anda endast väga palju. See on aastaringne tsükkel, kus kõik loomad ja taimed vajavad pidevat hoolt. See ongi kogu elu – kõik hobid, kõik väljaskäimised, reisimised, puhkused asendatakse loomade ja taimede eest hoolitsemisega. Võiks arvata, et vastutasuks saad kuldse tervise ja puhta eluviisi. Nii roosiline see siiski ei ole. Perenaisel olid nii tugevad valud kätes, et ta lõpuks loobus lehmade lüpsmisest ja lehmad löödi maha.

 

Kuna paljalt juurikatest ja taimedest on Eestis ära elada üsna keeruline, siis söövad eestlased sealiha. Sea söömise puhul on aga üks probleem. See loom kardab hirmsasti surma. Tema surmapäeval kajab terves külas sünge seakisa. Ta aimab oma surma juba tund aega ette. Ta on täis hirmu ja ahastust. Selle loomakese aju saadab kehasse tohutul hulgal stressi hormoone ja adrenaliini. Kogu see keemia ja hirm talletub sea lihastesse surmahetkel. Inimesed söövad selle hirmuenergia endale sisse. Eesti vanasõna ütleb, et seast jääb maha vaid sitahais ja seakisa. Ülejäänud pannakse kõik nahka.

 

Brändi generatsioon

Tänapäeva inimene on kasvatatud brändide poolt. Lääne inimest on kasvatanud süsteem, mis oli ehitatud USA’s 100 euroopas 50 ja Eestis alles 20 aastat tagasi. See süsteem õpetab inimesele, mida osta, mida süüa, keda armastada, kuidas olla edukas jne. Kuna meie süsteem on alles nii noor ja Nõukogude süsteemi armid on paranenud, siis on meie maalähedastel inimestel väga suur potensiaal. Säilitagem see side maaemaga ja jätkame valguse toomist meie maailma.