Estas Tonne

Estas Tonne

Sel nädalal tuleb Eestisse esinema üks minu lemmikuid muusikuid, kes alustas musitseerimist tänaval ning nüüd on saanud temast rahvusvaheline staar. Kuigi tänaval mängimist naudib ta tänase päevani. Sel reedel saab näha teda Tallinnas ning kuulata tema muusikata Nordea kontserdimaja kontserdil .

Oma töös olen kasutanud Estas Tonne loomingut Pärnumaal filmitud riituse salvestamisel:

Sel reedel on mul au salvestada selle virtuoosi kontserdit. Mul on suur rõõm, et saan teha tööd, mida armastan. Läbi oma töö ma kohtun oma suurimate iidolite ja lemmikute inimestega, ma saan filmida kauneid ja andekaid naisi ja mehi, et üheskoos muuta meie Maailm kaunimaks ja paremaks kohaks.

Pildi autor:  Geri Dagys

Jõuluvanale

Jõuluvanale

Tere jälle, vanamees!

Seisan taas kord sinu ees.

Taskud tühjad, sokis auk,

Ära kulunud on kogu palk.

Salmid pole ikka peas –

Telefonist loen need read.

Kingitust ma sult ei vaja,

Mul on juba oma maja.

Aita parem maksta arved,

Siis on minu närvid terved.

Aita ära lasta naps,

Et peaks vastu minu maks.

Lastele võid anda kommi,

Siis nad enam mind ei pommi.

Naiselt võta liigsed kilod,

Et ta oleks jälle ilus.

Jätta võid veel veidi raha,

Muud ma midagi ei taha.

 

Vaata ka luuletust Rahakass

Siit leiad terve raamatu minu luuletustega

Häid Pühi!

Elva Park

Meie Park on Elva linnas
Lastel mängimiseks suur mänguplats
Iga puu on siin meil hinnas
Siia oodatud ka iga mats.

Me pargist teha tahetakse parklat
Ning tuua siia auto hais ja müra
Kuid rahvas soovib mänguväljakut
Siit tekkinud on valitsejate vahel mõra.

Ahne kaupmees soovib laiendada äri
Ja täita autodega kogu park,
Kuid rahvas pole tema soovidega päri
Siin kohal ühisotsus leida oleks tark.

Kõik inimesed pooldavad linna kasvu,
Et rohkem siia raha tuua,
Kuid meie lastel peab jääma koht kus astu
Ei saa ka ühtki puud me ohvriks tuua.

Euroliit

Euroliidus lood on kasinad.
Taevas sõeluvad pilvemasinad.
Raha väärtus kiirelt kahaneb.
Meie rahvas muudkui vananeb.

Lehmi pidada ei enam jaksa.
Piima eest ju keegi ei maksa.
Kogu töö nüüd teevad masinad.
Rahvas maksudest on väsinud.

Aitab sellest poliitilisest jamast!
Kõrvad valutavad sellest plämast.
Tahaks rahus elada
Ja mitte naabreid segada.

Kutsun tagasi kõik Eesti pojad,
Kes on läinud laia ilma,
Et koos täita tühjad majad,
Ennem veel kui jääme
Oma maast päris ilma.

Väljavõte raamatust “Mantra

MANTRA

Valmis on saanud minu teine raamat. See on minu luuletuste ja laulude kogumik “MANTRA”. Siia on kokku kogutud minu parimad teosed kolmes keeles. Kirjutan luulet nii eesti vene kui ka inglise keeles. Raamatus on palju armastust, kirge ja kaasaegse elu peegeldust. Paljud luuletused on väestatud maagilise energiaga ning töötavad, nagu mantrad. Valides sellest oma lemmikud read ja korrates neid endale iga päev võid kergesti muuta oma reaalsust paremuse poole.

Mul on hea meel seda teost nüüd Sinuga jagada. Võid tellida selle kas endale või oma lähedasele kingituseks. Raamatu tellimiseks täida ära allolevad väljad, et saaksin sulle raamatu postitada.

Raamatu trükiversioon maksab 7.77€ Need kolm numbrit aitavad sul täita kõik sinu soovid ja minul aitavad nad luua veel enam ilu siia ilma koos oma tütardega. Maksta saab ülekandega või Paypali teel aadressile: iskalkin@gmail.com e-raamatu hind on5€.

Loe edasi “MANTRA”

Valdade koondamine

Eesti maaelu likvideerimine on jõudnud lõppfaasi. Alanud valdade koondamise käigus likvideeritakse enamus omavalitsustest jättes valdadesse vaid hädavajalikud sotsiaaltugi teenused. Elva VALLA liiumislepingust võib välja lugeda, et koondatakse ära enamus valla ametnikke ning asendatakse need uute ametikohtadega. Samuti võidakse tühistada eelnevad lepingud ja valla toetused ning asendatakse need uue toetusprogrammiga. Suur osa tähelepanust läheb edaspidi uute abivajajate asukate teenindamisele. Selle asemel, et aidata kohalikke pensionäre ja majandusraskustes lastega peresid, hakkab uus VALLA valitsus tegelema peamiselt pagulaste paigutamisega tühjaks jäänud majadesse. Lisaks peab hakkama vald toetama erinevaid uusi organisatsioone ja kogudusi, kellest hetkel on meil vaid aimu. Vastutasuks pakub riik tagasihoidlikku valuraha koondatud valdadele ja kolme kuupalga ulatuses koondamisraha valla ametnikele.

Elva vallale pakutakse kompensatsiooniks summat 2,6 M€, millest tuleb välja maksta koondamisrahad, rahastatakse uue valla rekonstrueerimiskulud, ostetakse uut tarkvara ning sellest, mis üle jääb, tehakse võibolla mõni investeering kohaliku infrastruktuuri arendamiseks. Lepingus on kirjas, et investeeringute kava ei ole lõplik, seda muudetakse edaspidiselt ning et prioriteediks on administratiivsete kulude katmine. Kas pole see valuraha summa naeruväärne? Meie valla iga elaniku kohta tuleb see 125€, millest lähevad maha koondamistasud, administratiivkulud ja restruktureerimine, mis kogusummas küündib 500 000 €-ni või enam. See on rohkem, kui igale koondatavale vallale arvestatud toetuse summa. Kokkuvõttes teeb see riigi poolt inimese kohta makstava kompensatsiooni summaks alla 100 € selle eest, et meil ei saa olema enam omavalitsusi, vaid on üks tsentraliseeritud haldusüksus Elva linnas.

Kokkuvõttes võin öelda, et kui see leping on koostatud õigesti ning kui me nõuame mõistlikku kompensatsiooni, võib see muutus olla meie kõigi jaoks isegi positiivne, aga selleks tuleb parandused lepingusse sisse viia. Näiteks iga valla küla saab moodustada oma  kogukonna, kus iga liikme kohta on arvestatud  toetuse summa. Selle raha eest nad saaksid oma tee korda teha. Kui näiteks Konguta vald tahaks oma Kentsi paisjärve taastada ja üles paisutada, siis kulub selleks hinnanguliselt iga konguta elaniku kohta 550€ . Ühinemisleping kataks sellest vaid ühe viiendiku! Kust see ülejäänud raha siis peaks tulema? Kas võetakse uus laen? Endal on oma kergliiklusteegi veel kinni maksmata.

Ja millist veekeskust loodab Elva linn saada 1,3 M€ eest? Jällegi tuleb selleks üle poole rahast võlgu võtta. 125€ elaniku kohta ei ole piisav summa valdade liitmiseks. Iga inimese kohta tuleb arvestada 1000€. Muidu me jääme häbisse, et oma maa nii odavalt maha müüsime. Kui Elva linn saab iga inimese pealt 1000€, siis 5,768M€ eest saab linna ehitada oma hotelli koos veekeskusega 100’le inimesele. See annab tööd 50-le elvalasele ja toob linnale sisse aastas üle miljoni € käivet.

Euroopa liidus trükitakse Eurosid soravalt

Ja me ei pea luba küsima Oravalt,

Et oma maaelu parandada

Ja Euroopa valitsejaid veidi kamandada.

Las trükivad meile suuremad kupüürid,

Et saaksid makstud meie rahva üürid.

Me maa on rikas, seda teab iga laps.

Me kaevuvesi on kallim kui poe naps.

Kui 20 aasta pärast mu lapsed küsivad: “Isa, kus sa olid kui Eesti maa maha müüdi?”, siis ma vastan: “Ma seisin oma rahva ees ja relvaks vaid sõnad olid suus.”

Jõuluhullus

Käisin jõululapäeval poes – neli korda! Iga kord oli mul vastas hulk inimesi, kes toimetasid ja askeldasid, nagu päkapikud kõige kiiremal ajal. Mul oli piinlik, et minu õigeaegselt tegemata ostude pärast peavad osad inimesed veetma oma pühad poes töötades, mitte pere seltsis.

Kutsun üles kõiki sooritama oma ostud päev ennem riikliku püha, et mitte minna poodi pühade ajal. Nii saavad ehk poetöötajadki varem koju oma pere juurde. Jaga seda üleskutset kõigi oma sõpradega, et juba sel aastavahetusel saaks pood uksed varem kinni panna!

20131226-134015.jpg

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Meie kaitsevägi võiks olla oma nime vääriline. Juba ammu ei ole tegemist kaitseväega, sest meie väed on agressorite liitlased. Meie sõdurid käivad juba aastakümneid vallutusretkedel Iraagis, Afganistaanis ja salajastel missioonidel. Vastutasuks saame sadu psüühiliselt haavatud mehi ja lubaduse, et rünnaku korral meile tullakse appi. Millist rünnakut me kõige rohkem kardame. Kas meil on ikka see foobia Venemaa ees? Venemaa ei pea meid enam ründama. Neil on odavam meid ära osta. Ja seda nad ka teevad. Iga aastaga kasvab vene omanike arv meie ettevõtetes. Suuri korporatsioone juhitakse kas otse või kulisside tagant Venemaalt. Tõeline oht tuleb hoopis Lõunast. Meie peaksime pelgama hoopis põgenike rünnakut siia maale. Kui meie elatustase tõuseb piisavale tasemele, muutub Eesti riik atraktiivseks Lähis-Ida ja Aafrika rahvaste jaoks. Selle rünnaku eest ei kaitse meid hetkel ükski lepe. Meie piirid on avatud ja me peame selle probleemiga tahest-tahtmata tegelema. Ma usun, et igaüks meist mõtleb siis, kui lihtne oli naabrite venelastega suhelda ja ühel tänaval elada. Siis me oleme juba kohustatud neid põgenikke vastu võtma, sest meie oleme need, kes praegu seal maal inimestele kannatusi põhjustavad. Meie sõdime nende kodudes täna. Selle karmaga tuleb tegelda kui mitte meil, siis meie lastel.

Jonn.

Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.