Valdade koondamine

Eesti maaelu likvideerimine on jõudnud lõppfaasi. Alanud valdade koondamise käigus likvideeritakse enamus omavalitsustest jättes valdadesse vaid hädavajalikud sotsiaaltugi teenused. Elva VALLA liiumislepingust võib välja lugeda, et koondatakse ära enamus valla ametnikke ning asendatakse need uute ametikohtadega. Samuti võidakse tühistada eelnevad lepingud ja valla toetused ning asendatakse need uue toetusprogrammiga. Suur osa tähelepanust läheb edaspidi uute abivajajate asukate teenindamisele. Selle asemel, et aidata kohalikke pensionäre ja majandusraskustes lastega peresid, hakkab uus VALLA valitsus tegelema peamiselt pagulaste paigutamisega tühjaks jäänud majadesse. Lisaks peab hakkama vald toetama erinevaid uusi organisatsioone ja kogudusi, kellest hetkel on meil vaid aimu. Vastutasuks pakub riik tagasihoidlikku valuraha koondatud valdadele ja kolme kuupalga ulatuses koondamisraha valla ametnikele.

Elva vallale pakutakse kompensatsiooniks summat 2,6 M€, millest tuleb välja maksta koondamisrahad, rahastatakse uue valla rekonstrueerimiskulud, ostetakse uut tarkvara ning sellest, mis üle jääb, tehakse võibolla mõni investeering kohaliku infrastruktuuri arendamiseks. Lepingus on kirjas, et investeeringute kava ei ole lõplik, seda muudetakse edaspidiselt ning et prioriteediks on administratiivsete kulude katmine. Kas pole see valuraha summa naeruväärne? Meie valla iga elaniku kohta tuleb see 125€, millest lähevad maha koondamistasud, administratiivkulud ja restruktureerimine, mis kogusummas küündib 500 000 €-ni või enam. See on rohkem, kui igale koondatavale vallale arvestatud toetuse summa. Kokkuvõttes teeb see riigi poolt inimese kohta makstava kompensatsiooni summaks alla 100 € selle eest, et meil ei saa olema enam omavalitsusi, vaid on üks tsentraliseeritud haldusüksus Elva linnas.

Kokkuvõttes võin öelda, et kui see leping on koostatud õigesti ning kui me nõuame mõistlikku kompensatsiooni, võib see muutus olla meie kõigi jaoks isegi positiivne, aga selleks tuleb parandused lepingusse sisse viia. Näiteks iga valla küla saab moodustada oma  kogukonna, kus iga liikme kohta on arvestatud  toetuse summa. Selle raha eest nad saaksid oma tee korda teha. Kui näiteks Konguta vald tahaks oma Kentsi paisjärve taastada ja üles paisutada, siis kulub selleks hinnanguliselt iga konguta elaniku kohta 550€ . Ühinemisleping kataks sellest vaid ühe viiendiku! Kust see ülejäänud raha siis peaks tulema? Kas võetakse uus laen? Endal on oma kergliiklusteegi veel kinni maksmata.

Ja millist veekeskust loodab Elva linn saada 1,3 M€ eest? Jällegi tuleb selleks üle poole rahast võlgu võtta. 125€ elaniku kohta ei ole piisav summa valdade liitmiseks. Iga inimese kohta tuleb arvestada 1000€. Muidu me jääme häbisse, et oma maa nii odavalt maha müüsime. Kui Elva linn saab iga inimese pealt 1000€, siis 5,768M€ eest saab linna ehitada oma hotelli koos veekeskusega 100’le inimesele. See annab tööd 50-le elvalasele ja toob linnale sisse aastas üle miljoni € käivet.

Euroopa liidus trükitakse Eurosid soravalt

Ja me ei pea luba küsima Oravalt,

Et oma maaelu parandada

Ja Euroopa valitsejaid veidi kamandada.

Las trükivad meile suuremad kupüürid,

Et saaksid makstud meie rahva üürid.

Me maa on rikas, seda teab iga laps.

Me kaevuvesi on kallim kui poe naps.

Kui 20 aasta pärast mu lapsed küsivad: “Isa, kus sa olid kui Eesti maa maha müüdi?”, siis ma vastan: “Ma seisin oma rahva ees ja relvaks vaid sõnad olid suus.”

Jõuluhullus

Käisin jõululapäeval poes – neli korda! Iga kord oli mul vastas hulk inimesi, kes toimetasid ja askeldasid, nagu päkapikud kõige kiiremal ajal. Mul oli piinlik, et minu õigeaegselt tegemata ostude pärast peavad osad inimesed veetma oma pühad poes töötades, mitte pere seltsis.

Kutsun üles kõiki sooritama oma ostud päev ennem riikliku püha, et mitte minna poodi pühade ajal. Nii saavad ehk poetöötajadki varem koju oma pere juurde. Jaga seda üleskutset kõigi oma sõpradega, et juba sel aastavahetusel saaks pood uksed varem kinni panna!

20131226-134015.jpg

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Meie kaitsevägi võiks olla oma nime vääriline. Juba ammu ei ole tegemist kaitseväega, sest meie väed on agressorite liitlased. Meie sõdurid käivad juba aastakümneid vallutusretkedel Iraagis, Afganistaanis ja salajastel missioonidel. Vastutasuks saame sadu psüühiliselt haavatud mehi ja lubaduse, et rünnaku korral meile tullakse appi. Millist rünnakut me kõige rohkem kardame. Kas meil on ikka see foobia Venemaa ees? Venemaa ei pea meid enam ründama. Neil on odavam meid ära osta. Ja seda nad ka teevad. Iga aastaga kasvab vene omanike arv meie ettevõtetes. Suuri korporatsioone juhitakse kas otse või kulisside tagant Venemaalt. Tõeline oht tuleb hoopis Lõunast. Meie peaksime pelgama hoopis põgenike rünnakut siia maale. Kui meie elatustase tõuseb piisavale tasemele, muutub Eesti riik atraktiivseks Lähis-Ida ja Aafrika rahvaste jaoks. Selle rünnaku eest ei kaitse meid hetkel ükski lepe. Meie piirid on avatud ja me peame selle probleemiga tahest-tahtmata tegelema. Ma usun, et igaüks meist mõtleb siis, kui lihtne oli naabrite venelastega suhelda ja ühel tänaval elada. Siis me oleme juba kohustatud neid põgenikke vastu võtma, sest meie oleme need, kes praegu seal maal inimestele kannatusi põhjustavad. Meie sõdime nende kodudes täna. Selle karmaga tuleb tegelda kui mitte meil, siis meie lastel.

Jonn.

Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.

Äratundmine

Äratundmine on mitme tähendusega sõna. Paljude õpetuste järgi tulevad hinged siia ellu tunnete kogemiseks. Selleks, et teatud tunnet kogeda, satume vastavatesse olukordadesse. Sel hetkel, kui tunne vallandub, on vaja see endas ära tunda ning ära kogeda, muidu kordub sarnane stsenaarium elus uuesti. Siit tulebki sõnale täiendav tähendus – tunde ära kogemine e. äratundmine.

Maha müüdud.

Maha müüdud on meie maa. Ennem kui eestlane veel rikkaks sai, oli juba müüdud kinnisvara ja jagatud monopol. Üksikud mõisad kuuluvad veel eestlastele. Tallinna hotellide kasumeid jagavad omavahel skandinaavlased, sakslased ja teised.
Kõik meie suuremad ärid on ammu Euroopa või Venemaa korporatsioonide käes. Eestlasel ei ole vaja teha muud, kui käia kuulekalt tööl ja oodata järjekordset palgatõusu. Eesti keskmist sissetulekut kasvatab peamiselt juhtkonna palgatase. Tihtipeale on tegemist välismaalastega, kes on siia ametipostile migreerunud.

Eesti rahva õhukest rahakotti kergitavad peale riigiaparaadi peamiselt suurettevõtted, kelle peakorterid on Euroopas. Meie palka jagavad omavahel telekommunikatsiooni ettevõtted, jaemüügiketid, kütusefirmad, auto- ja rõivatootjad, alkoholi valmistajad, toiduainetööstused jt.

Aitab Eesti müümisest välismaalastele! Veel ei ole hilja peatada see erastamine. Me veel ei maksa oma vee, elektri, ühistranspordi eest välismaisetele korporatsioonidele. Veel on maad meie rahva käes. Meie raha peab jääma Eestisse.

Eesti aastal 2050

Eesti aastal 2050

Milline on elu Eestis 36 aasta pärast?
2050 aastal elab Eestis 3 miljonit inimest, kellest eestlasi on vaid üks kolmandik. Kaks miljonit inimest elab Tallinnas. Maa omanikeks on peamiselt välismaalased ja suurettevõtted. Maa on siis nii kallis, et seda saavad lubada omale vähesed eestlased. 90% metsa on maha raiutud, alles vaid tööstuslikud põllud ning pargid. Inimesed käivad ikka tööl Skandinaavias. Saksamaal käiakse iga nädal tööl rongiga. Eesti keelt kuuleb Tallinnas vähe. Suhtluskeelteks jäävad inglise ja vene keel. Enamus eestlasi on tõmmud kräsupead. Sinisilmseid blondiine kohtab haruharva.

Meie kõigi tulevik sõltub meie tänastest otsustest.