Äratundmine

Äratundmine on mitme tähendusega sõna. Paljude õpetuste järgi tulevad hinged siia ellu tunnete kogemiseks. Selleks, et teatud tunnet kogeda, satume vastavatesse olukordadesse. Sel hetkel, kui tunne vallandub, on vaja see endas ära tunda ning ära kogeda, muidu kordub sarnane stsenaarium elus uuesti. Siit tulebki sõnale täiendav tähendus – tunde ära kogemine e. äratundmine.

Maha müüdud.

Maha müüdud on meie maa. Ennem kui eestlane veel rikkaks sai, oli juba müüdud kinnisvara ja jagatud monopol. Üksikud mõisad kuuluvad veel eestlastele. Tallinna hotellide kasumeid jagavad omavahel skandinaavlased, sakslased ja teised.
Kõik meie suuremad ärid on ammu Euroopa või Venemaa korporatsioonide käes. Eestlasel ei ole vaja teha muud, kui käia kuulekalt tööl ja oodata järjekordset palgatõusu. Eesti keskmist sissetulekut kasvatab peamiselt juhtkonna palgatase. Tihtipeale on tegemist välismaalastega, kes on siia ametipostile migreerunud.

Eesti rahva õhukest rahakotti kergitavad peale riigiaparaadi peamiselt suurettevõtted, kelle peakorterid on Euroopas. Meie palka jagavad omavahel telekommunikatsiooni ettevõtted, jaemüügiketid, kütusefirmad, auto- ja rõivatootjad, alkoholi valmistajad, toiduainetööstused jt.

Aitab Eesti müümisest välismaalastele! Veel ei ole hilja peatada see erastamine. Me veel ei maksa oma vee, elektri, ühistranspordi eest välismaisetele korporatsioonidele. Veel on maad meie rahva käes. Meie raha peab jääma Eestisse.

Eesti aastal 2050

Eesti aastal 2050

Milline on elu Eestis 36 aasta pärast?
2050 aastal elab Eestis 3 miljonit inimest, kellest eestlasi on vaid üks kolmandik. Kaks miljonit inimest elab Tallinnas. Maa omanikeks on peamiselt välismaalased ja suurettevõtted. Maa on siis nii kallis, et seda saavad lubada omale vähesed eestlased. 90% metsa on maha raiutud, alles vaid tööstuslikud põllud ning pargid. Inimesed käivad ikka tööl Skandinaavias. Saksamaal käiakse iga nädal tööl rongiga. Eesti keelt kuuleb Tallinnas vähe. Suhtluskeelteks jäävad inglise ja vene keel. Enamus eestlasi on tõmmud kräsupead. Sinisilmseid blondiine kohtab haruharva.

Meie kõigi tulevik sõltub meie tänastest otsustest.

E-Riik

Ma istun ookeani ääres teisel pool maakera ja tean, et kõik toimetused Kodumaal saan tehtud läbi interneti.

Eesti on E-riik. See on parim riik maailmas, kus saab elada virtuaalselt. Kõik kodaniku õigused ja kohustused on võimalik täita läbi interneti.  Siin on nimekiri võimalustest, mida saate ise veel täiendada:

  1. Kõik pangatoimingud ja maksed internetipangas: SWED, SEB, Nordea jne.
  2. Arved ja post e-maili kaudu.
  3. Kodaniku kohustused ja hääletamine www.eesti.ee keskkonnas
  4. Tuludeklaratsiooni esitamine
  5. Dokumentide allkirjastamine digitaalselt id kaardi abiga
  6. Ettevõtte majandamine maksuameti kodulehel ja ettevõtja portaalis
  7. Ettevõtte loomine id-kaardiga
  8. Kinnisvara ost ja müük internetis
  9. Laste koduõpe kasutades õppematerjale ja õppekava
  10. Eesti televisioon ja raadio, TV3, Kanal2
  11. Eestlastega suhtlemine sotsiaalmeedias
  12. Tundide viisi tasuta videokõnede pidamine sugulastega läbi Skype’i.
  13. Tervise ülevaade ja side perearstiga läbi e-tervise
  14. Muud riiklikud teenused

 

Sitahais ja seakisa

Me tahtsime väga saada kogemust maaelust. Kõik ju räägivad sellest, kui suurest roosast unistusest. Paljude eestlaste unistuseks on elada oma perega maamajas ja kasvatada seal lapsi. Otsustasime oma unistuse teoks teha. Võtsime ette oma vanemate talu, kolisime sisse, hakkasime remontima. Naine oli esimene, kes aru sai, et midagi on valesti. Ta tahtis kohe sealt välja kolida, aga nagu õigetele eestlastele kohane, ei jätnud me jonni. Punnisime edasi. Tegime maja elamiskõlbuliseks, ehitasime uue köögi ja vannitoa. Sisustasime elamise suure televiisori, mullivanniga, tõime sisse uhke mööbli. 

 

Siiski ei asendanud see meie endist eluviisi. Kadusid ära sõbrad, kadusid ära kõik hobid, lapsed tüdinesid kodus passimisest. Väljas polnud ka midagi teha. Passisime päevad läbi toas, sest kuus kuud aastast on Eestis lumi maas ja siis kui tuleb suvi ning tundub, et nüüd saab õhtusel ajal loojuva päikese paistel veranda peal mõnusalt teed nautida, avastad end põgenemas sääskede ja kärbeste eest, kes muudavad su olemise põrguks.

 

Siis otsustasime hakata tegelema mahepõllumajandusega. See on ju väga popp tänapäeval. Paned aga seemned mulda, väetad ainult kohaliku sõnnikuga ja naudid oma vilju. Esimene aasta oli meil sügisel saak. Teine aasta ei tulnud enam suurt midagi. Maa on nii tühjaks kantud, et sealt ei saagi midagi eriti tulla. Sõnnikust ka ei piisa, sest seal vaid üks kümnendik mineraalidest, mida taim tegelikult vajab.

 

Otsustasime siis naabrite mahedat majandamist toetada. Sealne elu näitas meile, mida tegelikult tähendab mahe põllumajandus Eestis. Selleks, et elada meie kodumaal toitudes puhtalt oma maa saadustest, tuleb anda endast väga palju. See on aastaringne tsükkel, kus kõik loomad ja taimed vajavad pidevat hoolt. See ongi kogu elu – kõik hobid, kõik väljaskäimised, reisimised, puhkused asendatakse loomade ja taimede eest hoolitsemisega. Võiks arvata, et vastutasuks saad kuldse tervise ja puhta eluviisi. Nii roosiline see siiski ei ole. Perenaisel olid nii tugevad valud kätes, et ta lõpuks loobus lehmade lüpsmisest ja lehmad löödi maha.

 

Kuna paljalt juurikatest ja taimedest on Eestis ära elada üsna keeruline, siis söövad eestlased sealiha. Sea söömise puhul on aga üks probleem. See loom kardab hirmsasti surma. Tema surmapäeval kajab terves külas sünge seakisa. Ta aimab oma surma juba tund aega ette. Ta on täis hirmu ja ahastust. Selle loomakese aju saadab kehasse tohutul hulgal stressi hormoone ja adrenaliini. Kogu see keemia ja hirm talletub sea lihastesse surmahetkel. Inimesed söövad selle hirmuenergia endale sisse. Eesti vanasõna ütleb, et seast jääb maha vaid sitahais ja seakisa. Ülejäänud pannakse kõik nahka.

 

Brändi generatsioon

Tänapäeva inimene on kasvatatud brändide poolt. Lääne inimest on kasvatanud süsteem, mis oli ehitatud USA’s 100 euroopas 50 ja Eestis alles 20 aastat tagasi. See süsteem õpetab inimesele, mida osta, mida süüa, keda armastada, kuidas olla edukas jne. Kuna meie süsteem on alles nii noor ja Nõukogude süsteemi armid on paranenud, siis on meie maalähedastel inimestel väga suur potensiaal. Säilitagem see side maaemaga ja jätkame valguse toomist meie maailma.