Haavapuu sosistas,

Nii et pihlakas punastas,

Kasel kelmikad kollased kiharad.

Tamm ajas oksad laiali

Ja kuusk puhkes nutma.

Mets on täis tundeid,

MIda me ei märka.

Metsa elanikud on puud,

Keda me ei kõneta. 

Metsa tullakse vaikust ammutama

Kõrvulukustavat metsakohinat kuulama.

Kui inimene mõistaks puude keeli,

Ei söandaks puud maha võtta enam keegi.

Sest puu on looduse ehk loodu osa,

Nii nagu sinagi – inimkonna võsa

Su mets on täis müra

Ja kahjulikke aineid.

Su metsas kohtab harva

Inimesi kaineid. 

Sa oled oma metsa 

Loodusesse viinud

Ja võõra metsa võsukesed

Rahaks maha müünud.

See pole sinu oma,

Isegi kui paber seda ütleb. 

Sa ei saa loodust omada,

Saad võtta sealt vaid tükke.

Sa oled siin vaid külaline

Sa pole mingi kuningas – 

Sa oled ori.

Sa oled inimkonna ori.

Sa ei ole vaba.

Teisipäeva hommikul

Ei külasta sa raba.

Loodusesse sa harva satud

Kõik mured pudelisse matad.
Kuigi mets on sinu rohi

Ja seda hävitada ei tohi. 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s