Kevadel kui linnavalitsuse plaani avalikustamisest oli möödas olnud juba aasta aega, jõudis uudis Tallinna meedia kõrvu, kes otsisid mind üles ning soovisid teha intervjuud. TV3 saade Kuu Uurija otsustas teha saate sellest, kuidas me peame linnavalitsusega lahinguid, et kaine mõistus ahvatlevale raha summale peale jääks. Mind rõõmustas see uudis väga, kuna see võimaldas meil minna teemaga laiema auditooriumi ette. Nüüd sai edastada sõnumit Eesti vaatajatele selle kohta, et väikelinna kodanikud peavad silmitsi seisma pimeda kapitalismiga, mis on nõus raha nimel hävitama kesklinna pargi koos elujõus kõrghaljastusega. TV3 Saade kukkus välja suurepärane. Loe edasi “Elva Edulugu – 4. osa”
Silt: Eesti
Elva Edulugu – 3. osa
Selleks, et tõmmatata kohalike elanike tähelepanu perepäevale, mis toimus kaubanduskeskuse kõrval oleavas pargis, otsustasin ma kasutada “alternatiivset turundust”. Ostsin ehituspoest kirgast kollast värvi, panin jalga oma vanad sõjaväe saapad ning tegin kõnniteele jäljed poe ukse eest otse turuplatsile ja parki, kus kaubitsesid kohalikud talumehed ja toimus perepidu. Paljud inimesed leidsid just nõndaviisi meie sündmusele tee üles. Loomulikult leidis see uudis palju kajastust ka sotsiaalmeedias pärast pidu. Loe edasi “Elva Edulugu – 3. osa”
Elva Edulugu – 2. osa
Avaldatud esimene film youtubis leidis väga palju kajastust facebookis ja andis jutuainet kohalikule elanikkonnale. Elva inimesed jagunesid kahte leeri – ühed olid huvitatud uuest poest ega hoolinud pargi säilitamisest ning teised tulihingelised pargikaitsjad ja puude kallistajad. Mina kuulusin vastavalt teise leeri, kuna leidsin, et kõrghaljastuse maharaiumine ning asendamine parkimiskohtadega autodele kesklinnas on taandareng. Kohalikud elanikud aga väitsid, et sellel pargil puudub praktiline rakendus (kui ühel pargil üldse peab see olema). Nimelt paljude arvates oli see vaid joodikute kogunemiskoht ja ülejäänud linnarahval ei ole sinna asja.
Selle väite ümberlükkamiseks oli mul vaja tõestusmaterjali. Otsustasingi korraldada perepäeva selles pargis. Tegemist oli tasuta kontserdi ja kinoõhtuga linnarahvale. Inimesi tuli kokku palju ja augustikuu õhtu toetas oma sooja päikesepaistelise ilmaga. Kuigi lubatud bändid kohale ei ilmunud, suutsin ma õhtuse kava piisavalt täita, et linnarahval igav ei hakkaks. Lisaks meelelahutusele jagasime tasuta õunu ja hapukurki. Kogu see sündmus sai aga üles filmitud minu abiliste poolt nii taevast kui maa pealt, et koguda materjali selle kohta, kuidas on võimalik pargis kogu perega aega veeta. Hiljem sai sellest materjalist kokku pandud selline film koos luuletusega:
Filmis võite näha kahte heinapalli seismas keset kesklinna parki. Tegemist oli minu ideega, kuidas kasutada heinapalle mänguväljakuks. See oli esimene eksperiment, mis näitas, kuidas lastel meeldib selliste pallide otsas turnida. Rohkem teavet antud projekti kohta leiab minu teises blogis.
Sellise sündmuse vastulöögiks kaubanduskeskuse poolt tuli minule politseikutse. Täpsemalt öeldes tuli järgmise päeva hommikul politsei patrull minu kodu ukse taha mind otsima. Sellest räägin pikemalt järgmises peatükis. Liitu mu blogi lugejaks, et esimesena teada saada minu järgmisest postitusest!
Esimese osa Elva Eduloost leiad siin.
Minu edulugu jätkub siin.
Elva Edulugu – 1. osa
Minu elu Elva linnas päädis minu elu suurima edulooga. See oli turunduse kõrgeim pilotaaž, mis kokkuvõttes kandis vilja. Naastes tagasi Taimaalt ma kolisin elama Elvassse, kus elavad minu tütred koos oma emaga. See on Eesti üks rohelisemaid ja kaunimaid linnasid, kus on väikese linna kohta neli veekogu ja viis supelranda. Lisaks sellele mustikatest kihavad männimetsad, terviserajad ja palju muud huvitavat. Keset seda rohelust otse linna südames otsustati rajada autoparkla. Selleks valiti kõrghaljastusega kaetud värske uuenduse saanud park. Kui ma esimest korda sellest kuulsin, arvasin, et tegemist on mingi naljaga, kuid lähemalt uurides selgus, et tegemist on tõsise plaaniga. Nimelt andis linnavalitsus võimaluse kohalikul ettevõtjal laiendada oma kaubanduskeskust linnale kuuluva pargi arvelt, et ehitada sinna suurema kaubandusekeskusele vastava autoparkla. Selle peale hakkasid kohalikud elanikud hääli koguma, et selline rumalus ära hoida. Ma otsustasin neid selles aidata ning juhtida linnarahva tähelepanu antud plaani jaburusele:
Selle peale tuli väga huvitav vastukaja linnaelanike poolt. Sellest räägin ma järgmises osas.
Elva Park
Meie Park on Elva linnas
Lastel mängimiseks suur mänguplats
Iga puu on siin meil hinnas
Siia oodatud ka iga mats.
Me pargist teha tahetakse parklat
Ning tuua siia auto hais ja müra
Kuid rahvas soovib mänguväljakut
Siit tekkinud on valitsejate vahel mõra.
Ahne kaupmees soovib laiendada äri
Ja täita autodega kogu park,
Kuid rahvas pole tema soovidega päri
Siin kohal ühisotsus leida oleks tark.
Kõik inimesed pooldavad linna kasvu,
Et rohkem siia raha tuua,
Kuid meie lastel peab jääma koht kus astu
Ei saa ka ühtki puud me ohvriks tuua.
Euroliit
Euroliidus lood on kasinad.
Taevas sõeluvad pilvemasinad.
Raha väärtus kiirelt kahaneb.
Meie rahvas muudkui vananeb.
Lehmi pidada ei enam jaksa.
Piima eest ju keegi ei maksa.
Kogu töö nüüd teevad masinad.
Rahvas maksudest on väsinud.
Aitab sellest poliitilisest jamast!
Kõrvad valutavad sellest plämast.
Tahaks rahus elada
Ja mitte naabreid segada.
Kutsun tagasi kõik Eesti pojad,
Kes on läinud laia ilma,
Et koos täita tühjad majad,
Ennem veel kui jääme
Oma maast päris ilma.
Väljavõte raamatust “Mantra“
Kas sina töötad vanglas?
Kas sina töötad vanglas?
- Kas su töö teeb sind õnnelikuks?
- Kas sa võid raskusteta võtta töölt vaba päeva?
- Kas töö juures on sulle seatud teatud piirangud, nagu näiteks istumise keeld, tualetis käimise piirang, suitsetamise keeld vms?
- Kas sa suitsetad või jood kohvi vahest ainult selleks, et saada 5 minutit omaette olla?
- Kas sul võib tekkida töö juures probleeme, kui sa jääd mingiks ajaks sinisele lehele?
- Kas sa saad võtta töö juurest palgata puhkust?
- Kas oled pidanud tegema ületunde ilma lisatasuta?
- Kas sind võidakse välja kutsuda ka sinu vabal päeval ilma ette hoiatamata?
- Kas sulle on tööandja poolt ette antud ajad, millal sa üldse võid puhkust võtta?
- Kas sind võidakse vallandada sinu tõekspidamiste pärast, isegi kui see ei kahjusta otseselt ettevõtte huve või mainet?
- Kas sa tunned vahest, et oled veel elus vaid selleks, et töötada?
- Kas sa loed töö juures tunde või minuteid, millal saaksid lõpuks koju?
Kas tänapäeva vanglas võivad olla mugavamad tingimused kui töö juures?
Eesti Kaitsevägi
Meie kaitsevägi võiks olla oma nime vääriline. Juba ammu ei ole tegemist kaitseväega, sest meie väed on agressorite liitlased. Meie sõdurid käivad juba aastakümneid vallutusretkedel Iraagis, Afganistaanis ja salajastel missioonidel. Vastutasuks saame sadu psüühiliselt haavatud mehi ja lubaduse, et rünnaku korral meile tullakse appi. Millist rünnakut me kõige rohkem kardame. Kas meil on ikka see foobia Venemaa ees? Venemaa ei pea meid enam ründama. Neil on odavam meid ära osta. Ja seda nad ka teevad. Iga aastaga kasvab vene omanike arv meie ettevõtetes. Suuri korporatsioone juhitakse kas otse või kulisside tagant Venemaalt. Tõeline oht tuleb hoopis Lõunast. Meie peaksime pelgama hoopis põgenike rünnakut siia maale. Kui meie elatustase tõuseb piisavale tasemele, muutub Eesti riik atraktiivseks Lähis-Ida ja Aafrika rahvaste jaoks. Selle rünnaku eest ei kaitse meid hetkel ükski lepe. Meie piirid on avatud ja me peame selle probleemiga tahest-tahtmata tegelema. Ma usun, et igaüks meist mõtleb siis, kui lihtne oli naabrite venelastega suhelda ja ühel tänaval elada. Siis me oleme juba kohustatud neid põgenikke vastu võtma, sest meie oleme need, kes praegu seal maal inimestele kannatusi põhjustavad. Meie sõdime nende kodudes täna. Selle karmaga tuleb tegelda kui mitte meil, siis meie lastel.
Jonn.
Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.
Mille järgi tunneb ära Eesti õpetaja
Eesti õpetaja tunneb ära sama mantli järgi, ka kahekümne aasta pärast. Tallinna kooli õpilased kogusid raha, et oma õpetajale naistepäevaks kingad osta. Pedagoogid ei saa omale midagi lubada. Söövad hommikust õhtuni makarone, et ellu jääda! Kuidas üldse saab nõuda neilt positiivset meeleolu koolimajas, kus õpivad meie lapsed?




