Ameerika Ühendriigid vajavad omale kolooniaid, et säilitada oma elustiili. Ameeriklased ei nõustu hinnatõusuga nii kergesti kui meie inimesed. Kütus on seal kaks korda ja elekter 3-4 korda odavam kui Eestis. Seetõttu astuvad Ühendriikide valitsused ja suurkorporatsioonid meeletuid samme, et säilitada oma positsioon, odavad hüved ja jääda võimule.
Eesti on järjekordne koloneaalmaa, mis toidab seda aparaati odava tööjõuga, toodete ja teenuste tarbimisega ning sõjalise toetusega Ühendriikide vallutusretkedel Lähis-Idas. Lisaks peab Eesti toitma ka Euroopa Liitu. Üsna suur koormus nii väikese rahva jaoks.
Rubriik: Uncategorized
Sõna jõud.
Sõna ei liigu, kui meie seda ei liiguta. On aeg mõista interneti tähtsust meie arengule. Meil on antud töövahend omavaheliseks kommunikeerimiseks ja oma meedia juhtimiseks. Kui igaüks meist jagaks põnevaid ja huvitavaid kommentaare või avastusi, siis hakkaks see internet igaühe jaoks meist kasulikumalt tööle. Näiteks, kui sinu sõber või tuttav on loonud oma firma ning soovib leida kliente, siis suurim toetus, mida Sina omalt poolt saaksid teha, on vajutada nuppu “Share” ehk Jaga! Kui sa juba niigi veedad Facebookis vähemalt korra päevas, siis toeta seda kogukonda ning saada sõna edasi!
Maha müüdud.
Maha müüdud on meie maa. Ennem kui eestlane veel rikkaks sai, oli juba müüdud kinnisvara ja jagatud monopol. Üksikud mõisad kuuluvad veel eestlastele. Tallinna hotellide kasumeid jagavad omavahel skandinaavlased, sakslased ja teised.
Kõik meie suuremad ärid on ammu Euroopa või Venemaa korporatsioonide käes. Eestlasel ei ole vaja teha muud, kui käia kuulekalt tööl ja oodata järjekordset palgatõusu. Eesti keskmist sissetulekut kasvatab peamiselt juhtkonna palgatase. Tihtipeale on tegemist välismaalastega, kes on siia ametipostile migreerunud.
Eesti rahva õhukest rahakotti kergitavad peale riigiaparaadi peamiselt suurettevõtted, kelle peakorterid on Euroopas. Meie palka jagavad omavahel telekommunikatsiooni ettevõtted, jaemüügiketid, kütusefirmad, auto- ja rõivatootjad, alkoholi valmistajad, toiduainetööstused jt.
Aitab Eesti müümisest välismaalastele! Veel ei ole hilja peatada see erastamine. Me veel ei maksa oma vee, elektri, ühistranspordi eest välismaisetele korporatsioonidele. Veel on maad meie rahva käes. Meie raha peab jääma Eestisse.
Alateadvuse keel
Alateadvus annab endast teada tunde abil. Alateadvus vastab välistele impulsitele või sisemiste seisundite kirjeldamiseks alati tundega. Tunne on kehakeel e. alateadvuse vastus. Seepärast ongi erinevaid tundeid nii palju ja nii erinevate tahkudega, kuid seejuures sõnades seletamatud, kuna sõna on pärit mõistusest ja tunne on pärit kehast või vaimust.
Toon näite: alateadvus kontrollib seedeelundkonna tööd. Seega saab ta esimesena teada sellest, kui kõht on söögist täis. Ta annab sellest märku mõistusele “täiskõhutunde” abil. Kogedes nüüd seda tunnet, me saame aru, et võime kohe söömise lõpetada, kuid tihti jätkame seda omast lõbust, et saada rohkem maitsenaudinguid. Need tulevad juba alateadvusest teiste tunnete näol. Alateadvus toidab meie meeli tunnetega.
Tunne vallandub tänu mõistuse poolt loodud olukordadele, kus vallandub situatsioon või kohtumine kellegagi, et see tunne esile kutsuda, mõistuse jaoks tundub see aga tõesena, ja mõistus võtab seda olukorda väga kainelt ning kaalutletult. Ta peab kõiki tegelasi päriseks ning arvab, et etendab seda rolli oma lühikese eluea jooksul. Mõistuse iga on hinge omast lühem ja mõistus ei suuda uskuda, et hing võib olla igavene. Mõistuse jaoks on eluiga surutud raamidesse.
Viha
Kui vihast saab vihkamine
Ja haiguseks valu,
Siis aitab vaid andestamine,
Ja vabandust palu!
Põleta Hirmu!
Viibi hirmus ja põleta seda! Ole hetkes ja lõpeta vastupanu. Kohtu oma suurimate hirmudega ja vaata neile sügavalt silma. Kas on ükski jõud siin ilmas tugevam kui Sina? Kas suudab ükski sündmus sind murda? Kujuta ette kõige hullemaid stsenaariume enda elus ja siis leia selles midagi positiivset enda jaoks ning lase seejärel lahti. Programmeeri oma hirmud ümber meeldivateks elamusteks. Saa lahti kammitsevatest sundmõtetest. Lõpeta muretsemine! Ütle endale, et igale olukorrale on olemas lahendus, mis ootab mind nurga taga.
Kas õnn peitub rahas?
Kas raha eest saab osta armastust? Kindlasti! Suure raha eest saab tänapäeval osta väga siirast ja tugevat armastust ning hoolivust.
Kas raha teeb Sind õnnelikuks? Loomulikult! Kui sa vaatad oma kontojääki ning avastad sealt kuuekohalise numbri, siis sa hüppad rõõmust lakke.
Kas raha suudab ära hoida tülisid? Laitmatult! Tuleb vaid osta oma kallimale näiteks lennukipiletid muinasjutulisele saarele ja mingist tülist ei saa juttugi tulla.
Kas mitte rahapuuduse pärast ei ole tingitud enamus probleeme peres ja ühiskonnas? Kahjuks küll. Iga pere seisab vastamisi kasvavate maksude ja kohustustega.
Raha võim on tänapäevases ühiskonnas ülim. Kõik, kes püüavad sellele vastu seista, peavad tooma ohvreid. Raha ei suuda vaid tagasi tuua tervist ja kadunud inimest. Kõik muu on ostetav
.
Raha on üks suurimaid illusioone meie kaasaegses maailmas.
Luuletus ämmale.
Sügis poeb jälle põue,
Ei saa minna enam õue.
Ahju kütma taas kord peab,
Samas on ka ühtteist head.
Sünnipäev on kätte jõudnud
Jõuluõhtul tehtud lapsel.
Tähistama kokku tulnud
On ka sinu lapselapsed.
Kingitus minu sõbrale.
Luuletus
Mis paneb enam veel rõõmustama südant,
Kui kalli inimese puudutus,
Kui sooja kodu meeldiv lõhn.
Mis on veel parem selles ilmas,
Kui suure pere ühislõuna,
Või meeldiv metsajalutus.
Kui suudaksime vaid me mõista,
Kui vähe on vaja, et see kõik õnnestuks.
Pühendatud vennale abiellumise puhul.
Taskuraamat 