Toit on Info

Toit sisaldab infot, mida me alateadlikul tasandil vastu võtame ja seedimisel töötleme. Toiduained ei koosne ainult keemilistest ühenditest. Nad kannavad informatsiooni, mis on talletunud nende valmimise, kasvamise, töötlemise käigus. Kogu selle infoga tuleb tegemist teha keha organismil. 

Näiteks enamus loomi tapetakse suures hirmuseisundis. Nende aju saadab kehasse suurel hulgal adrenaliini, hirmu ja stressi kemikaale, mis kapseldab rakud kaitseseisundisse. Sellisel viisil saadud liha annab kõik need läbielamised ja hirmud üle sööjale. Lõunamaa rahvad eelistavad süüa lambaliha, kuna lammas on üks väheseid loomi, kes ei aima oma saatust ette ning seetõttu on vagur, nagu lambuke.

Keemiliste toidulisanditega on sarnased lood. Keegi täpselt ei oska öelda või hinnata, mis laadi informatsiooniga tuleb kehal tegemist teha, et neid ühendeid seedida. 

Äratundmine

Äratundmine on mitme tähendusega sõna. Paljude õpetuste järgi tulevad hinged siia ellu tunnete kogemiseks. Selleks, et teatud tunnet kogeda, satume vastavatesse olukordadesse. Sel hetkel, kui tunne vallandub, on vaja see endas ära tunda ning ära kogeda, muidu kordub sarnane stsenaarium elus uuesti. Siit tulebki sõnale täiendav tähendus – tunde ära kogemine e. äratundmine.

Eesti on koloneaalmaa

Ameerika Ühendriigid vajavad omale kolooniaid, et säilitada oma elustiili. Ameeriklased ei nõustu hinnatõusuga nii kergesti kui meie inimesed. Kütus on seal kaks korda ja elekter 3-4 korda odavam kui Eestis. Seetõttu astuvad Ühendriikide valitsused ja suurkorporatsioonid meeletuid samme, et säilitada oma positsioon, odavad hüved ja jääda võimule.
Eesti on järjekordne koloneaalmaa, mis toidab seda aparaati odava tööjõuga, toodete ja teenuste tarbimisega ning sõjalise toetusega Ühendriikide vallutusretkedel Lähis-Idas. Lisaks peab Eesti toitma ka Euroopa Liitu. Üsna suur koormus nii väikese rahva jaoks.

Sõna jõud.

Sõna ei liigu, kui meie seda ei liiguta. On aeg mõista interneti tähtsust meie arengule. Meil on antud töövahend omavaheliseks kommunikeerimiseks ja oma meedia juhtimiseks. Kui igaüks meist jagaks põnevaid ja huvitavaid kommentaare või avastusi, siis hakkaks see internet igaühe jaoks meist kasulikumalt tööle. Näiteks, kui sinu sõber või tuttav on loonud oma firma ning soovib leida kliente, siis suurim toetus, mida Sina omalt poolt saaksid teha, on vajutada nuppu “Share” ehk Jaga! Kui sa juba niigi veedad Facebookis vähemalt korra päevas, siis toeta seda kogukonda ning saada sõna edasi!

Maha müüdud.

Maha müüdud on meie maa. Ennem kui eestlane veel rikkaks sai, oli juba müüdud kinnisvara ja jagatud monopol. Üksikud mõisad kuuluvad veel eestlastele. Tallinna hotellide kasumeid jagavad omavahel skandinaavlased, sakslased ja teised.
Kõik meie suuremad ärid on ammu Euroopa või Venemaa korporatsioonide käes. Eestlasel ei ole vaja teha muud, kui käia kuulekalt tööl ja oodata järjekordset palgatõusu. Eesti keskmist sissetulekut kasvatab peamiselt juhtkonna palgatase. Tihtipeale on tegemist välismaalastega, kes on siia ametipostile migreerunud.

Eesti rahva õhukest rahakotti kergitavad peale riigiaparaadi peamiselt suurettevõtted, kelle peakorterid on Euroopas. Meie palka jagavad omavahel telekommunikatsiooni ettevõtted, jaemüügiketid, kütusefirmad, auto- ja rõivatootjad, alkoholi valmistajad, toiduainetööstused jt.

Aitab Eesti müümisest välismaalastele! Veel ei ole hilja peatada see erastamine. Me veel ei maksa oma vee, elektri, ühistranspordi eest välismaisetele korporatsioonidele. Veel on maad meie rahva käes. Meie raha peab jääma Eestisse.

Alateadvuse keel

Alateadvus annab endast teada tunde abil. Alateadvus vastab välistele impulsitele või sisemiste seisundite kirjeldamiseks alati tundega. Tunne on kehakeel e. alateadvuse vastus. Seepärast ongi erinevaid tundeid nii palju ja nii erinevate tahkudega, kuid seejuures sõnades seletamatud, kuna sõna on pärit mõistusest ja tunne on pärit kehast või vaimust.

Toon näite: alateadvus kontrollib seedeelundkonna tööd. Seega saab ta esimesena teada sellest, kui kõht on söögist täis. Ta annab sellest märku mõistusele “täiskõhutunde” abil. Kogedes nüüd seda tunnet, me saame aru, et võime kohe söömise lõpetada, kuid tihti jätkame seda omast lõbust, et saada rohkem maitsenaudinguid. Need tulevad juba alateadvusest teiste tunnete näol. Alateadvus toidab meie meeli tunnetega.

Tunne vallandub tänu mõistuse poolt loodud olukordadele, kus vallandub situatsioon või kohtumine kellegagi, et see tunne esile kutsuda, mõistuse jaoks tundub see aga tõesena, ja mõistus võtab seda olukorda väga kainelt ning kaalutletult. Ta peab kõiki tegelasi päriseks ning arvab, et etendab seda rolli oma lühikese eluea jooksul. Mõistuse iga on hinge omast lühem ja mõistus ei suuda uskuda, et hing võib olla igavene. Mõistuse jaoks on eluiga surutud raamidesse.