Kas sina töötad vanglas?

Kas sina töötad vanglas?

Kuidas aru saada, kas sinu töökoht on sinu vangla või mitte? Igaüks võib ju väita, et tema töö on tema vaba valik ning see ei kohusta teda üle astuma tema enda põhimõtetest. Samas mitte kõik töötajad ei tunne ennast oma valikutes päris vabalt. Kust läheb siis see piir mõistliku töö atmosfääri ja orjastava kinnipidamisasutuse vahel? Vasta ausalt allolevatele küsimustele, et teada saada, millises asutuses sina töötad.
  1. Kas su töö teeb sind õnnelikuks?
  2. Kas sa võid raskusteta võtta töölt vaba päeva?
  3. Kas töö juures on sulle seatud teatud piirangud, nagu näiteks istumise keeld, tualetis käimise piirang, suitsetamise keeld vms?
  4. Kas sa suitsetad või jood kohvi vahest ainult selleks, et saada 5 minutit omaette olla?
  5. Kas sul võib tekkida töö juures probleeme, kui sa jääd mingiks ajaks sinisele lehele?
  6. Kas sa saad võtta töö juurest palgata puhkust?
  7. Kas oled pidanud tegema ületunde ilma lisatasuta?
  8. Kas sind võidakse välja kutsuda ka sinu vabal päeval ilma ette hoiatamata?
  9. Kas sulle on tööandja poolt ette antud ajad, millal sa üldse võid puhkust võtta?
  10. Kas sind võidakse vallandada sinu tõekspidamiste pärast, isegi kui see ei kahjusta otseselt ettevõtte huve või mainet?
  11. Kas sa tunned vahest, et oled veel elus vaid selleks, et töötada?
  12. Kas sa loed töö juures tunde või minuteid, millal saaksid lõpuks koju?

Kas tänapäeva vanglas võivad olla mugavamad tingimused kui töö juures?

 

 

vangla

 

Jõuluhullus

Käisin jõululapäeval poes – neli korda! Iga kord oli mul vastas hulk inimesi, kes toimetasid ja askeldasid, nagu päkapikud kõige kiiremal ajal. Mul oli piinlik, et minu õigeaegselt tegemata ostude pärast peavad osad inimesed veetma oma pühad poes töötades, mitte pere seltsis.

Kutsun üles kõiki sooritama oma ostud päev ennem riikliku püha, et mitte minna poodi pühade ajal. Nii saavad ehk poetöötajadki varem koju oma pere juurde. Jaga seda üleskutset kõigi oma sõpradega, et juba sel aastavahetusel saaks pood uksed varem kinni panna!

20131226-134015.jpg

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Meie kaitsevägi võiks olla oma nime vääriline. Juba ammu ei ole tegemist kaitseväega, sest meie väed on agressorite liitlased. Meie sõdurid käivad juba aastakümneid vallutusretkedel Iraagis, Afganistaanis ja salajastel missioonidel. Vastutasuks saame sadu psüühiliselt haavatud mehi ja lubaduse, et rünnaku korral meile tullakse appi. Millist rünnakut me kõige rohkem kardame. Kas meil on ikka see foobia Venemaa ees? Venemaa ei pea meid enam ründama. Neil on odavam meid ära osta. Ja seda nad ka teevad. Iga aastaga kasvab vene omanike arv meie ettevõtetes. Suuri korporatsioone juhitakse kas otse või kulisside tagant Venemaalt. Tõeline oht tuleb hoopis Lõunast. Meie peaksime pelgama hoopis põgenike rünnakut siia maale. Kui meie elatustase tõuseb piisavale tasemele, muutub Eesti riik atraktiivseks Lähis-Ida ja Aafrika rahvaste jaoks. Selle rünnaku eest ei kaitse meid hetkel ükski lepe. Meie piirid on avatud ja me peame selle probleemiga tahest-tahtmata tegelema. Ma usun, et igaüks meist mõtleb siis, kui lihtne oli naabrite venelastega suhelda ja ühel tänaval elada. Siis me oleme juba kohustatud neid põgenikke vastu võtma, sest meie oleme need, kes praegu seal maal inimestele kannatusi põhjustavad. Meie sõdime nende kodudes täna. Selle karmaga tuleb tegelda kui mitte meil, siis meie lastel.

Kus on hea elada?

Sel aastal reisisin ma läbi 18 riiki, et leida neist oma lemmik.

  1. Moskva, Venemaa
  2. USA
  3. Tijuan, Mehhiko
  4. Põhja-Itaalia
  5. Saksamaa
  6. Tšehhi
  7. Läti
  8. Leedu
  9. Šveits
  10. Luxenburg
  11. Lõuna-Prantsusmaa
  12. Holland
  13. Belgia
  14. Rootsi
  15. Taani
  16. Poola
  17. Soome
  18. Belgia

Kõige odavamad neist olid Mehhiko ja Saksamaa. Kõige mõnusam kliima oli Prantsusmaal ja Californias. Kõige ilusamad linnad olid Praha ja Amsterdam. Sääski polnud vaid Californias, Las Vegases ja Šveitsis. Kõige uhkemad autod olid Šveitsis ja Lõuna-Prantsusmaal. Kõige maitsvamad toidud olid Prantsusmaal ja Itaalias. Kõige kallim toit oli Prantsusmaal ja Šveitsis. Kõige ägedamad teed samuti Prantsusmaal ja Šveitsis. Kõige turvalisem tundus olevat Rootsi ja Taani. Kõige räpasem oli Lõuna-Prantsusmaa ja Mehhiko.

Lemmiku elukoha otsinguid jätkan järgmisel aastal.

 

Armastus

Armastus enda vastu on kõige alus. Ma kogen ainult enda armastust ja kui keegi tunnebki minu vastu armastust, siis mina seda ei tunne, seda tunneb tema. Samamoodi ei saa ka kedagi teist vihata, ikka ainult iseennast saab vihata, sest see teine inimene ei tunne seda vihatunnet, mida sina tunned! Me kogeme enda tundeid, mitte teiste omi. Pole mõtet teise kapsaaias rohida, ikka oma aias.

EGO

Meie EGO on mõistusepõhine maailmavaade. See on materiaalne kujund, mille me loome enda peas. Me määratleme ennast ja meid ümbritsevaid läbi oma tõekspidamiste filtrite. Ego võib olla meile kahjulik või kasulik, olenevalt sellest, kuidas me oma mõistust kasutame.

Seda on hea võrrelda koeraga. Näiteks teil on suur koer ja te käite sellega jalutamas. Kui see koer on kasvatamatu ega allu teie kontrollile, siis ta haugub kõigi peale, hammustab möödujaid ning ajab kasse taga. Kui teil aga on dresseeritud koer, kes allub teie käsklustele ja kuulab sõna, siis ta jalutab truult teie kõrval ning kaitseb teid igas olukorras.

Mis on illusioon?

Illusioon on meie peas joonistatud maal. Värvideks kasutame uskumusi, tõekspidamisi, õpetusi ning isiklikke kogemusi. Illusiooni pintsliks on meie igaühe tähelepanu ning lõuendiks on see hetk, milles viibime. Iga muutus tuleneb meie soovist, sest meie oleme loojad. Illusioon ongi meie reaalsus, nagu me seda näeme.

Jonn.

Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.

Normid

Normaalne on kaasaegse ühiskonna normidele vastav. 

Normid on paika pandud süsteemi poolt.  
Normaalne on näiteks veeta üle poole oma elust kellegi heaks tööd tehes. 
Normaalne on lasta oma lapsi kasvatada võõrastel inimestel. 
Normaalne on elada väikestes karpides üksteise peal. 
Normaalne on oodata riigilt, et see sinu eest kõik korda ajab. 
Normaalne on selle eest maksta riigile 85% oma sissetulekutest. 
Normaalne on maksta joogivee eest.
Normaalne on arvata, et meie tervise eest vastutavad haiglad ja apteegid.
Normaalne on uskuda, et me kõik jääme vanaks.
Normaalne on olla abielus kahekesi elu lõpuni.
Normaalne on hävitada inimesi riigi huvides.
Normaalne on hävitada loodust tarbimise huvides.
Normaalne on süüa surnuks-kuumutatudtoitu. 
Normid on meie endi loodud ja edasi päritud põlvest põlve. 
Meie ise saame oma norme muuta, siis kui me oleme piisavalt edasi arenenud.