Normid

Normaalne on kaasaegse ühiskonna normidele vastav. 

Normid on paika pandud süsteemi poolt.  
Normaalne on näiteks veeta üle poole oma elust kellegi heaks tööd tehes. 
Normaalne on lasta oma lapsi kasvatada võõrastel inimestel. 
Normaalne on elada väikestes karpides üksteise peal. 
Normaalne on oodata riigilt, et see sinu eest kõik korda ajab. 
Normaalne on selle eest maksta riigile 85% oma sissetulekutest. 
Normaalne on maksta joogivee eest.
Normaalne on arvata, et meie tervise eest vastutavad haiglad ja apteegid.
Normaalne on uskuda, et me kõik jääme vanaks.
Normaalne on olla abielus kahekesi elu lõpuni.
Normaalne on hävitada inimesi riigi huvides.
Normaalne on hävitada loodust tarbimise huvides.
Normaalne on süüa surnuks-kuumutatudtoitu. 
Normid on meie endi loodud ja edasi päritud põlvest põlve. 
Meie ise saame oma norme muuta, siis kui me oleme piisavalt edasi arenenud.

Rikkus = Vabadus

Tõeline rikkus on omada aega. Oma aeg on suurim vara. Kuid parema meelega me vahetame selle aja hüvede vastu. Mida rohkem on meil raha ja hüvesid, seda enam peame maksma oma ajaga. Kui me saame vaba aja väikestes doosides, siis ei oska me sellega midagi peale hakata. Joome ennast täis või lähme paremal juhul kalale, kuid ikka joome ennast täis. Mei ei teagi, mis  vabadus on. Seda ei ole meile kunagi näidatud. Alates esimestest eluaastatest on meie elu koosnenud lasteaedadest, koolist, keskkoolist, ülikoolist, esimesest töökohast või jälle ülikoolist. Siis on meil ühised trennid, laulutunnid ja meile kogu aeg korrutatakse, et muidu meie ei saa sotsiaalseks, ei saa hakkama.

Oma teadlikust elust olen ma kaks aastat olnud vaba ja alles kahe aasta pärast olen hakanud aru saama, mis vabadus tegelikult on – Kui ma ei pea enam vaatama kella, ma ei tea, mis kuupäev on või ma ei pea muretsema selle pärast, kas ma jõuan õigeks ajaks tööle jne. Süsteem kasvatab inimestest orjad, kes saavad lubada endale vaid kaks päeva vabadust nädalas ning puhkuse kord aastas. Inimeste jaoks on see normaalne. Meid on niimoodi kasvatatud. Vastutasuks saame süüa ja koha kus magada. Tegelikkuses on igal inimesel sünnijärgne õigus toidule ja mugavustele ilma tasuta. Iga inimene sünnib siia selleks, et teostada oma unistused, mitte veeta oma noorus koolipingil ja oma eluaastad firma või riigi hüvanguks tööd tehes. Meie väärtushinnangud ei vasta meie tegelikele soovidele. Meie huvid ja igatsused on peale surutud. Meie vabadus tundub niivõrd küündimatu.. 

Sarvik

Miks saatanal sarved kasvavad peast ja ingli tiivad seljas? Sest saatan elab meie peas. Selleks tondiks on meie taltsutamatu ahne EGO-põhine mõistus. Väljaspool mõistust pole vaja kuradit otsida.

Tiivad kasvavad südamest. Igaühel meist on inglitiivad. Vahel on võimalik neid oma seljas tunda. Meie tiivad on energeetilised. Üks viis nende tundmiseks on näiteks olla toortoituja umbes aasta.

Metafoor kuradist ja inglist õlal kirjeldab valikute tegemist tuginedes mõistuse või südame häälele. Tänapäeva inimesel on seda teist häält väga raske tajuda. Kõige paremini annab südamesoovist märku tunne.

Toit on Info

Toit sisaldab infot, mida me alateadlikul tasandil vastu võtame ja seedimisel töötleme. Toiduained ei koosne ainult keemilistest ühenditest. Nad kannavad informatsiooni, mis on talletunud nende valmimise, kasvamise, töötlemise käigus. Kogu selle infoga tuleb tegemist teha keha organismil. 

Näiteks enamus loomi tapetakse suures hirmuseisundis. Nende aju saadab kehasse suurel hulgal adrenaliini, hirmu ja stressi kemikaale, mis kapseldab rakud kaitseseisundisse. Sellisel viisil saadud liha annab kõik need läbielamised ja hirmud üle sööjale. Lõunamaa rahvad eelistavad süüa lambaliha, kuna lammas on üks väheseid loomi, kes ei aima oma saatust ette ning seetõttu on vagur, nagu lambuke.

Keemiliste toidulisanditega on sarnased lood. Keegi täpselt ei oska öelda või hinnata, mis laadi informatsiooniga tuleb kehal tegemist teha, et neid ühendeid seedida. 

Äratundmine

Äratundmine on mitme tähendusega sõna. Paljude õpetuste järgi tulevad hinged siia ellu tunnete kogemiseks. Selleks, et teatud tunnet kogeda, satume vastavatesse olukordadesse. Sel hetkel, kui tunne vallandub, on vaja see endas ära tunda ning ära kogeda, muidu kordub sarnane stsenaarium elus uuesti. Siit tulebki sõnale täiendav tähendus – tunde ära kogemine e. äratundmine.