Debilisatsioon

Maailmas toimub krooniline ajupehmenemine ja sellel on oma põhjus ning tagajärg. Inimesed ei suuda teha iseseisvaid otsuseid ega näe sündmuste kulgu, mis viib teatud olukordadeni. Väga loogilised tagajärjed on muutunud inimeste jaoks küündimatuks, kuni need lõpuks saabuvad. Kuidas on võimalik, et inimesed on minetanud analüüsivõime ja kujutlusvõime? Selle taga on mitu selget põhjust. Selles artiklis ma arutan ajuehituse ja funktsioonide üle ning näitan põhjuseid, miks  paljud inimesed ei suuda enam iseseisvalt mõelda. 

Meid on korduvalt hoiatatud selle eest, et telefonid teevad meie meeled mugavaks ning aju muutub passiivseks. Telefon põhjustab ka sõltuvust ja arendab inimeses abitust, mille tulemusena ei oska indiviid ilma telefonita funktsioneerida. Selle taga on ka sügavam probleem, mis muudab meie kujutlusvõime impotentseks. Nimelt kui meie meeled saavad telefonist ja teistest ekraanidest pidevaid impulsse, minetab meie aju ette kujutamise oskuse ning parema ajupoolkera kujustamise meel otrofeerub. Selle tulemusena ei oska inimesed enam midagi ette kujutada, millestki unistada ja mis kõige olulisem – nad ei näe enam ette sündmuste ahelat. Nende võimed piirduvad vaid hetkes nähtava analüüsimise ja vaatlemisega. Meie maailmas on toimumas väga selged sündmused, mis viivad teatud tagajärgedeni. Olen neid siin blogis ka jooksvalt kirjeldanud. Minule on olnud alati üsna selge ettekujutus sellest, kuhu üks või teine olukord või sündmus meid juhib ja mis saab toimuma 1-2 aga ka 5 aasta pärast. Targemad meeled suudavad ennustada dekaade ja isegi sajandeid ette. Näiteks kui te vaatate praegu 1993. aasta filmi “Demolition man”, siis enamus tol ajal kirjeldatud tulevikust on saanud tänaseks tõeks. Filmi autor on suutnud üsna täpselt ette kujutada või ennustada meie tänapäevast olukorda kolmkümmend aastat hiljem. Rääkimata Nostradamusest või Dostojevskist, kes nägid sündmuseid sajandeid ette. 

Aga kui palju meie inimkond suudab tänapäeval näha ette sündmusi, mis neid ees ootavad? Mul on tunne, et inimesed ei oska isegi mõelda, mis juhtub ühe kuu või isegi nädala pärast. Näiteks oli teada juba eelmisel suvel, et kui Venemaa ei tarni enam gaasi Euroopasse, siis kõik energia hinnad hüppavad lakke. Nii juhtuski ja ikka olid enamus meist väga üllatunud nähes oma elektriarveid. Nüüd on lõppenud väetiste tarned Venemaalt. Kas keegi oskab pakkuda, kui palju tõuseb sel aastal vilja hind, kui 50 miljonit tonni väetist jääb saamata? Juba praegu on Venemaa ja Ukraina lõpetanud vilja ekspordi ning selle otsusega on liitunud ka suur viljatootja Ungari. Kolme peale teevad nad kokku üle 30% maailma viljast. Kui üks kolmandik vilja on puudu, tähendab see paljude riikide jaoks tõelist näljahäda. Meie aga karjume sotsiaalmeedias, et Venemaale on vaja veel rangemaid sanktsioone. Saamata aru, et kaotajaks jääme me ise. 

Mobiiltelefoni ja ekraanide kasutamine meedia tarbimiseks muudab meie aju vastuvõtjaks. Me suudame vaid võtta vastu infot, mida see meedia meile edastab ja seda teistele edasi korrutada. Seejuures kaob kujustamise ja loomise võime sootuks. Kui vanasti inimesed lugesid ilukirjandust, siis nende peades ja meeltes laiusid tohutud stseenid ja karakterid. Paksud raamatud oma olustiku kirjeldusega aitasid inimestel luua kujundeid ja lihvida peensusteni detaile oma ettekujutustes. See arendas inimeste kujustamiste võimeid ja andis neile oskuse luua selgeid kujundeid vaimusilmas. Mida paremini inimene oskab kujustada, seda kirjum on tema sisemaailm ja seda selgemalt ta paneb pilti kokku sellest, mis sündmused tema ümber aset leiavad ja kuhu see kõik viib. Enamus meist on kahjuks minetanud selle ande ja selle asemel istuvad kõik pea norus telefonides ning tarbivad sisu, mis on nende eest loodud ega vaja enam iseseisvat kujustamist. Enamus raamatuid on tehtud filmideks ja sellega on kustutatud võimalus oma peas luua neid tegelasi, mis rikastaksid meie sisemaailma. 

Teine suur faktor on meie haridussüsteemi rõhuasetus vasaku ajupoolkera arendamisel, mille tulemusena kasvatatakse koolides “koopiamasinaid”. Selle kohta võid pikemalt lugeda minu eelnevas artiklis. 

Ma kutsun üles inimesi, kes soovivad jätkata unistamist ja kujustamist, lugema ilukirjanduslikke raamatuid – kasvõi audioraamatutena. Peaasi, et teil tekiks võimalus luua seda kujundit oma vaimusilmas. Ja pärandage see oskus ka oma lastele, et ka nemad oskaksid unistada ja luua. Ainult niimoodi suudame me seda inimkonda päästa ja edasi kanda järgmistele põlvedele. 

Teine võimalus oma reaalsuse taastamiseks on läbi looduse. Kokkupuude kõige elavaga toob meid tagasi sellesse reaalsusesse. See võib olla jalutuskäik metsas, aiatööd või kasvõi oma lähedase puudutus, mis äratab üles sinu meeled ja aistingud ning toob sind praegusesse hetke, kus toimub tegelik maagia. Ela, naudi, laula, puuduta, hinga, liigu, armasta oma keha!