Kus on hea elada?

Sel aastal reisisin ma läbi 18 riiki, et leida neist oma lemmik.

  1. Moskva, Venemaa
  2. USA
  3. Tijuan, Mehhiko
  4. Põhja-Itaalia
  5. Saksamaa
  6. Tšehhi
  7. Läti
  8. Leedu
  9. Šveits
  10. Luxenburg
  11. Lõuna-Prantsusmaa
  12. Holland
  13. Belgia
  14. Rootsi
  15. Taani
  16. Poola
  17. Soome
  18. Belgia

Kõige odavamad neist olid Mehhiko ja Saksamaa. Kõige mõnusam kliima oli Prantsusmaal ja Californias. Kõige ilusamad linnad olid Praha ja Amsterdam. Sääski polnud vaid Californias, Las Vegases ja Šveitsis. Kõige uhkemad autod olid Šveitsis ja Lõuna-Prantsusmaal. Kõige maitsvamad toidud olid Prantsusmaal ja Itaalias. Kõige kallim toit oli Prantsusmaal ja Šveitsis. Kõige ägedamad teed samuti Prantsusmaal ja Šveitsis. Kõige turvalisem tundus olevat Rootsi ja Taani. Kõige räpasem oli Lõuna-Prantsusmaa ja Mehhiko.

Lemmiku elukoha otsinguid jätkan järgmisel aastal.

 

Armastus

Armastus enda vastu on kõige alus. Ma kogen ainult enda armastust ja kui keegi tunnebki minu vastu armastust, siis mina seda ei tunne, seda tunneb tema. Samamoodi ei saa ka kedagi teist vihata, ikka ainult iseennast saab vihata, sest see teine inimene ei tunne seda vihatunnet, mida sina tunned! Me kogeme enda tundeid, mitte teiste omi. Pole mõtet teise kapsaaias rohida, ikka oma aias.

EGO

Meie EGO on mõistusepõhine maailmavaade. See on materiaalne kujund, mille me loome enda peas. Me määratleme ennast ja meid ümbritsevaid läbi oma tõekspidamiste filtrite. Ego võib olla meile kahjulik või kasulik, olenevalt sellest, kuidas me oma mõistust kasutame.

Seda on hea võrrelda koeraga. Näiteks teil on suur koer ja te käite sellega jalutamas. Kui see koer on kasvatamatu ega allu teie kontrollile, siis ta haugub kõigi peale, hammustab möödujaid ning ajab kasse taga. Kui teil aga on dresseeritud koer, kes allub teie käsklustele ja kuulab sõna, siis ta jalutab truult teie kõrval ning kaitseb teid igas olukorras.

Mis on illusioon?

Illusioon on meie peas joonistatud maal. Värvideks kasutame uskumusi, tõekspidamisi, õpetusi ning isiklikke kogemusi. Illusiooni pintsliks on meie igaühe tähelepanu ning lõuendiks on see hetk, milles viibime. Iga muutus tuleneb meie soovist, sest meie oleme loojad. Illusioon ongi meie reaalsus, nagu me seda näeme.

Jonn.

Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.

Normid

Normaalne on kaasaegse ühiskonna normidele vastav. 

Normid on paika pandud süsteemi poolt.  
Normaalne on näiteks veeta üle poole oma elust kellegi heaks tööd tehes. 
Normaalne on lasta oma lapsi kasvatada võõrastel inimestel. 
Normaalne on elada väikestes karpides üksteise peal. 
Normaalne on oodata riigilt, et see sinu eest kõik korda ajab. 
Normaalne on selle eest maksta riigile 85% oma sissetulekutest. 
Normaalne on maksta joogivee eest.
Normaalne on arvata, et meie tervise eest vastutavad haiglad ja apteegid.
Normaalne on uskuda, et me kõik jääme vanaks.
Normaalne on olla abielus kahekesi elu lõpuni.
Normaalne on hävitada inimesi riigi huvides.
Normaalne on hävitada loodust tarbimise huvides.
Normaalne on süüa surnuks-kuumutatudtoitu. 
Normid on meie endi loodud ja edasi päritud põlvest põlve. 
Meie ise saame oma norme muuta, siis kui me oleme piisavalt edasi arenenud.

Rikkus = Vabadus

Tõeline rikkus on omada aega. Oma aeg on suurim vara. Kuid parema meelega me vahetame selle aja hüvede vastu. Mida rohkem on meil raha ja hüvesid, seda enam peame maksma oma ajaga. Kui me saame vaba aja väikestes doosides, siis ei oska me sellega midagi peale hakata. Joome ennast täis või lähme paremal juhul kalale, kuid ikka joome ennast täis. Mei ei teagi, mis  vabadus on. Seda ei ole meile kunagi näidatud. Alates esimestest eluaastatest on meie elu koosnenud lasteaedadest, koolist, keskkoolist, ülikoolist, esimesest töökohast või jälle ülikoolist. Siis on meil ühised trennid, laulutunnid ja meile kogu aeg korrutatakse, et muidu meie ei saa sotsiaalseks, ei saa hakkama.

Oma teadlikust elust olen ma kaks aastat olnud vaba ja alles kahe aasta pärast olen hakanud aru saama, mis vabadus tegelikult on – Kui ma ei pea enam vaatama kella, ma ei tea, mis kuupäev on või ma ei pea muretsema selle pärast, kas ma jõuan õigeks ajaks tööle jne. Süsteem kasvatab inimestest orjad, kes saavad lubada endale vaid kaks päeva vabadust nädalas ning puhkuse kord aastas. Inimeste jaoks on see normaalne. Meid on niimoodi kasvatatud. Vastutasuks saame süüa ja koha kus magada. Tegelikkuses on igal inimesel sünnijärgne õigus toidule ja mugavustele ilma tasuta. Iga inimene sünnib siia selleks, et teostada oma unistused, mitte veeta oma noorus koolipingil ja oma eluaastad firma või riigi hüvanguks tööd tehes. Meie väärtushinnangud ei vasta meie tegelikele soovidele. Meie huvid ja igatsused on peale surutud. Meie vabadus tundub niivõrd küündimatu..