Rubriik: Eesti

Jõuluhullus

Käisin jõululapäeval poes – neli korda! Iga kord oli mul vastas hulk inimesi, kes toimetasid ja askeldasid, nagu päkapikud kõige kiiremal ajal. Mul oli piinlik, et minu õigeaegselt tegemata ostude pärast peavad osad inimesed veetma oma pühad poes töötades, mitte pere seltsis.

Kutsun üles kõiki sooritama oma ostud päev ennem riikliku püha, et mitte minna poodi pühade ajal. Nii saavad ehk poetöötajadki varem koju oma pere juurde. Jaga seda üleskutset kõigi oma sõpradega, et juba sel aastavahetusel saaks pood uksed varem kinni panna!

20131226-134015.jpg

Eesti Kaitsevägi

Eesti Kaitsevägi

Meie kaitsevägi võiks olla oma nime vääriline. Juba ammu ei ole tegemist kaitseväega, sest meie väed on agressorite liitlased. Meie sõdurid käivad juba aastakümneid vallutusretkedel Iraagis, Afganistaanis ja salajastel missioonidel. Vastutasuks saame sadu psüühiliselt haavatud mehi ja lubaduse, et rünnaku korral meile tullakse appi. Millist rünnakut me kõige rohkem kardame. Kas meil on ikka see foobia Venemaa ees? Venemaa ei pea meid enam ründama. Neil on odavam meid ära osta. Ja seda nad ka teevad. Iga aastaga kasvab vene omanike arv meie ettevõtetes. Suuri korporatsioone juhitakse kas otse või kulisside tagant Venemaalt. Tõeline oht tuleb hoopis Lõunast. Meie peaksime pelgama hoopis põgenike rünnakut siia maale. Kui meie elatustase tõuseb piisavale tasemele, muutub Eesti riik atraktiivseks Lähis-Ida ja Aafrika rahvaste jaoks. Selle rünnaku eest ei kaitse meid hetkel ükski lepe. Meie piirid on avatud ja me peame selle probleemiga tahest-tahtmata tegelema. Ma usun, et igaüks meist mõtleb siis, kui lihtne oli naabrite venelastega suhelda ja ühel tänaval elada. Siis me oleme juba kohustatud neid põgenikke vastu võtma, sest meie oleme need, kes praegu seal maal inimestele kannatusi põhjustavad. Meie sõdime nende kodudes täna. Selle karmaga tuleb tegelda kui mitte meil, siis meie lastel.

Jonn.

Jonn on eestlastele omane käitumine. Ma olen otsinud sellele sõnale sünonüümi paljudest teistest keeltest, kuid siiani tulutult. Eestlase jonn teeb selle rahva eriliseks. Selle üle tuleks uhkust tunda! Pole vaja kõigi ees lömitada ja igale asjale käega lüüa. Tuleb ajada oma jonni, sest Jonn on eestlaste edasiviiv jõud.

Äratundmine

Äratundmine on mitme tähendusega sõna. Paljude õpetuste järgi tulevad hinged siia ellu tunnete kogemiseks. Selleks, et teatud tunnet kogeda, satume vastavatesse olukordadesse. Sel hetkel, kui tunne vallandub, on vaja see endas ära tunda ning ära kogeda, muidu kordub sarnane stsenaarium elus uuesti. Siit tulebki sõnale täiendav tähendus – tunde ära kogemine e. äratundmine.

Maha müüdud.

Maha müüdud on meie maa. Ennem kui eestlane veel rikkaks sai, oli juba müüdud kinnisvara ja jagatud monopol. Üksikud mõisad kuuluvad veel eestlastele. Tallinna hotellide kasumeid jagavad omavahel skandinaavlased, sakslased ja teised.
Kõik meie suuremad ärid on ammu Euroopa või Venemaa korporatsioonide käes. Eestlasel ei ole vaja teha muud, kui käia kuulekalt tööl ja oodata järjekordset palgatõusu. Eesti keskmist sissetulekut kasvatab peamiselt juhtkonna palgatase. Tihtipeale on tegemist välismaalastega, kes on siia ametipostile migreerunud.

Eesti rahva õhukest rahakotti kergitavad peale riigiaparaadi peamiselt suurettevõtted, kelle peakorterid on Euroopas. Meie palka jagavad omavahel telekommunikatsiooni ettevõtted, jaemüügiketid, kütusefirmad, auto- ja rõivatootjad, alkoholi valmistajad, toiduainetööstused jt.

Aitab Eesti müümisest välismaalastele! Veel ei ole hilja peatada see erastamine. Me veel ei maksa oma vee, elektri, ühistranspordi eest välismaisetele korporatsioonidele. Veel on maad meie rahva käes. Meie raha peab jääma Eestisse.

Eesti aastal 2050

Eesti aastal 2050

Milline on elu Eestis 36 aasta pärast?
2050 aastal elab Eestis 3 miljonit inimest, kellest eestlasi on vaid üks kolmandik. Kaks miljonit inimest elab Tallinnas. Maa omanikeks on peamiselt välismaalased ja suurettevõtted. Maa on siis nii kallis, et seda saavad lubada omale vähesed eestlased. 90% metsa on maha raiutud, alles vaid tööstuslikud põllud ning pargid. Inimesed käivad ikka tööl Skandinaavias. Saksamaal käiakse iga nädal tööl rongiga. Eesti keelt kuuleb Tallinnas vähe. Suhtluskeelteks jäävad inglise ja vene keel. Enamus eestlasi on tõmmud kräsupead. Sinisilmseid blondiine kohtab haruharva.

Meie kõigi tulevik sõltub meie tänastest otsustest.

E-Riik

Ma istun ookeani ääres teisel pool maakera ja tean, et kõik toimetused Kodumaal saan tehtud läbi interneti.

Eesti on E-riik. See on parim riik maailmas, kus saab elada virtuaalselt. Kõik kodaniku õigused ja kohustused on võimalik täita läbi interneti.  Siin on nimekiri võimalustest, mida saate ise veel täiendada:

  1. Kõik pangatoimingud ja maksed internetipangas: SWED, SEB, Nordea jne.
  2. Arved ja post e-maili kaudu.
  3. Kodaniku kohustused ja hääletamine www.eesti.ee keskkonnas
  4. Tuludeklaratsiooni esitamine
  5. Dokumentide allkirjastamine digitaalselt id kaardi abiga
  6. Ettevõtte majandamine maksuameti kodulehel ja ettevõtja portaalis
  7. Ettevõtte loomine id-kaardiga
  8. Kinnisvara ost ja müük internetis
  9. Laste koduõpe kasutades õppematerjale ja õppekava
  10. Eesti televisioon ja raadio, TV3, Kanal2
  11. Eestlastega suhtlemine sotsiaalmeedias
  12. Tundide viisi tasuta videokõnede pidamine sugulastega läbi Skype’i.
  13. Tervise ülevaade ja side perearstiga läbi e-tervise
  14. Muud riiklikud teenused