Kuidas tunda ära enda kutsumus? Tihti oleme mõjutatud oma valikutes rahaliste näitajate poolt. Me mõõdame erinevaid ameteid palganumbri ja töömahu järgi. Enda tõelist kutsumust suudab igaüks teha ka ilma rahata. Kui inimene teab, mida ta on nõus tegema tasuta, siis see on tõenäoliselt just tema tõeline kutsumus. Esialgu võibolla tulebki teha seda oma töö kõrvalt ja tasuta, kuid ajaga saab sellest täis kohaga elukutse.
Kas sa oled arvutanud, mis su hind võiks olla? Seda ei ole raske kokku lüüa. Kui sa lähed 23-lt tööle ja töötad ausalt 65-ni, teeb see kokku 42 aastat. Võttes aluseks Eesti keskmise palga 1000 € teenid sa elu jooksul kokku 504 000 €. Sama palju maksab üks kullakang näiteks. 
Sellest võid maha arvestada julgelt kaks kolmandikku maksude, kütte ja energia peale. Nüüd kujuta ette, et keegi tahab sind omale ära osta paarisaja tuhande eest. Kas oleksid valmis end maha müüma?
Kui tihti ootad sa õiget hetke, et midagi teisele öelda või teha? Kui palju kordi oled sa mõelnud, et kunagi peaks tegema seda või teist. Sellist õiget hetke ei tule. See juhtub kas nüüd või mitte kunagi. Hakka tegema või välja ütlema asju kohe. Nii hoiad kokku palju aega ja säästad end pidevatest edasilükkamistest. Tunne rõõmu kohe-tegemisest!
Toortoitlusest on tehtud äärmus, kus inimesed sunnivad end loobuma oma lemmikutest toiduainetest. Tegelikult igaüks meist võib olla toortoituja. Selleks on vaja lihtsalt süüa tooreid köögi- ja puuvilju. Meie kaasaja elus võib seegi tunduda paljude jaoks keeruline. Toortoitlus ei alga mitte liha ja piimatoodete vältimisest, vaid toores köögiviljade lisamisest oma igapäeva-menüüsse. Siiski toortoitumiseks ei piisa salatilehest hamburgeri vahel või ühest õunast nädalas. Väga suur saavutus on juba ühe toidukorra muutmine salatiks. Andke oma kehale võimalus valida erinevate toiduainete vahel ning varsti te tunnete ise, mida teie keha kõige rohkem vajab.
Kas peamegi loovutama oma aja
Raha vastu, mis tingib ajapuuduse?
Ning unistused jäävadki unistusteks,
Sest nende teostus jääb tahaplaanile.
Su tähelepanu, mida sina annad,
Ükskõik missugusel kujul,
See määrab sinu eluaja
Jooksul kogunenud kogemust.
Miks püüavad kõik asjad sinu ümber
Su tähelepanu nõnda kiivalt, korduvalt?
Miks kõige targemadki inimesed sinu kõrval
Püüavad näida sinust targemad?
Miks arvad Sa, et keegi on sinust targem?
Miks usud ikka veel sa teiste “tõtt”?
Miks loovutad sa oma kalli aja
Ja korda läheb sul nende muinasjutt?
Sa pead elama enda elu
Ja teadma, et iga Sinu soov
On loodud unistus,
Mis täitub igal juhul!
Ning sinu asi on vaid elada koos
Oma unistustega igas päevas.
Möödas on ajad, kui Eesti talurahvas kasvatas erinevaid kultuure ja pidas loomi oma maa peal. Tänapäeva kõige levinum põllumajanduse vorm on niitmine. Euroopa liit maksab kõige enam toetust Eesti talunikele maa niitmise eest. Seda ikka selleks, et põllud kinni ei kasvaks. Aga kelle jaoks neid siis hoitakse? Kes hakkab seda puhanud ja hooldatud Eesti maad kasutama kümne aasta pärast?
Aitäh, palun, tervist – need on mantrad, mis täidavad igat päeva heade soovidega. Seega kui soovid oma elu parandada, alusta viisakusest!
Ma istun ookeani ääres teisel pool maakera ja tean, et kõik toimetused Kodumaal saan tehtud läbi interneti.
Eesti on E-riik. See on parim riik maailmas, kus saab elada virtuaalselt. Kõik kodaniku õigused ja kohustused on võimalik täita läbi interneti. Siin on nimekiri võimalustest, mida saate ise veel täiendada:
Kas ultraheli uuringud võivad olla sama ohtlikud, nagu röntgen? Meie igatahes loobusime ultraheli tegemisest lootele ja õnneks Eesti arstid ei keelanud meid.
Meie riigi vara on maavarad ja tööjõud. Kuna Eesti ei hiilga väga oma maavarade ekspordiga, siis jääb üle riigi peamiseks varaks odav tööjõud. See on olnud meie peamine ekspordi artikkel alates iseseisvumisest ning tegelikult juba ka varem.
Töölisklass on see, mis hoiab meie riigiaparaati üleval. Töölised maksavad riigile 85% oma tuludest! Ülejäänu eest hoiavad omal hinge sees.
Riik pakub välisettevõtetele meie odavat tööjõudu, et valmistada tooteid Euroopa ja teistele turgudele. Vastutasuks ei pea välisettevõtted maksma muud kui vaid sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaks on osa tööliste enda palgast. Kogu kasum, mis tuleb tootmisest Eestis, läheb ettevõtte peakontorisse, kus see jaotatakse omanike vahel või investeeritakse edasi. Eestile jäävad tootmishooned ja ületöötanud rahvas, keda siis selle sotsiaalmaksu eest tuleb hiljem ravida ja hooldada.
Taskuraamat 