Miks eestlased on niitja-rahvas?

Möödas on ajad, kui Eesti talurahvas kasvatas erinevaid kultuure ja pidas loomi oma maa peal. Tänapäeva kõige levinum põllumajanduse vorm on niitmine. Euroopa liit maksab kõige enam toetust Eesti talunikele maa niitmise eest. Seda ikka selleks, et põllud kinni ei kasvaks. Aga kelle jaoks neid siis hoitakse? Kes hakkab seda puhanud ja hooldatud Eesti maad kasutama kümne aasta pärast?

20130826-221143.jpg

Advertisements

3 thoughts on “Miks eestlased on niitja-rahvas?

  1. Kolm aastat hiljem on olukord muutunud talumehe kahjuks. Euroopa liit on muutnud toetuse tingimusi. Kui varem piisas toetuse saamiseks heina purustamisest, siis nüüd peab seda niitma, kokku rullima ning välja vedama. Seda tööd, mida varasemalt teostas üks masin, teeb nüüd neli masinat. Seejuures toetus on langenud 10% võrra. Lisaks tuli liidu poolt uus tõkend – püsirohumaad e. maad, mis on saanud 10 aastat järjest niitmistoetust, ei tohi enam üles künda, et kasutada seda põllumaana. Euroopa liidu salakaval maade ülevõtmise plaan on töös.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s