Me elame inforuumis, kus sõda esitletakse kui paratamatust, millega igaüks peaks leppima. Meie meeled on kujundatud sedasi, et sõjad on normaalne nähtus. Mitte keegi ei vaidle, kui sõjatööstusele eraldatakse iga aasta hiigelsummad maksumaksja raha. Igaüks, kes on õppinud koolis ajalugu, mäletab hästi, et kogu aja-arvamine käib ühest sõjast teise. Jääb lausa selline mulje, et muud meie inimkonna ajaloos ei toimunudki, kui vaid sõjad ja tapmised. Seejuures on tähelepanuväärne asjaolu, et kuulsaks on saanud just need poliitikud, kes alustasid, võitsid või kaotasid sõja. Sõjad ja tapmised ei ole meie jaoks normaliseeritud mitte ainult ajaloo õpikutes, vaid ka kinos ja seriaalides. Enamus meist on näinud tuhandeid tapmisi nii teleekraanil, kinosaalis kui ka telefonis. See on meie jaoks nii tuttav stseen, et teise inimese surm ei tekita meis vähimatki üllatust. Sama on teinud uudistesaated meie infoväljas. Uudistes näidatakse lakkamatult plahvatusi, tulistamisi ja ohvreid erinevatest konfliktidest üle maailma. Ja nii me oleme pidanud tarbima sõjateemalisi raamatuid, lugusid, arvutimänge varajasest east peale. Kõike selleks, et kui üks päev kästakse vorm selga tõmmata ja minna sõtta oma riiki kaitsma, siis ei tule see kellelegi üllatusena.
Aga miks peaks keegi meist üht riiki kaitsma ja kelle eest?
Seda küsimust tahaksin ma siin lugejaga arutada. Selleks tuleb alustada mõistest, mis või kes on riik. Sest riigiks pidada teatud maad või rahvast on äärmiselt eksitav. Kõik meile teadaolevad riigid on äriregistrisse kantud organisatsioonid, ehk korporatsioonid. Nii, nagu ettevõttel, nii ka igail riigil on oma president, juhatus ja põhikiri, loe: põhiseadus. Ehk tegemist on nö. AS EESTI VABARIIGIGA, mille põhikirja oleme valinud enda korraks. Seega riigi huvides sõtta minna oleks sama tragikoomiline, nagu järgmises sketchis püüan teile kirjeldada:
Kujutage ette, et olete aastaid olnud Telia klient ja kasutate rõõmuga selle ettevõtte internetipaketti ning telefoni teenuseid. Korraga saadab Telia esindaja teile mureliku kirja sellise sisuga, et Rootsi gigant TELE2 kavatseb Telia üle osta ja see tähendab sõda. Nüüd Telia soovib teid kui enda klienti värbata sõtta TELE2 vastu, et kaitsta Telia suveräänsust. See kiri teeb teile pigem nalja ning te jätate selle sahtlisse koos teise kahe kirjaga samal teemal. Kuni ühel päeval koputavad mundris mehed teie uksele, topivad vormi selga ja teatavad, et nüüd on sõtta minek Teliat kaitsma. Kas te nõustuksite sellega? Isegi siis kui nad viitaksid teie madalale patriotismile, kuina te olete aastaid kasutanud Telia teenuseid ja seega peaksite olema valmis seda ettevõtet oma elu hinnaga kaitsma.
Ma usun, et see tunduks teile absurdne minna surema mobiilioperaatori ettevõtte huvide eest. Aga ma küsin siis, miks ei ole teile sama absurdne minna surema AS EESTI VABARIIGI eest?! Tegemist on samasuguse korporatsiooniga, mis töötab samadel põhimõtetel, lihtsalt vähem säästlikult ja madalama effektiivsusega. Selle ettevõtte juhtkond on saanud korralduse minna diplomaatiliselt tülli oma naaberfirmaga ja nüüd esitletakse seda kui sinu kohust tegelda tüli veriste tagajärgedega. Mina ütlen siin elusa mehena, et Sinul sellist kohust ei ole. Ükski EESTI VABARIIGI ametnik ei saa sind selleks sundida. Nad saavad sind sellesse konflikti meelitada või hirmutada, nagu seda tehti COVIDI petuskeemiga, aga vorm tuleb sul ikka endal selga panna. Ja kui sa vormi juba selga oled pannud, muutud sa automaatselt sihtmärgiks, keda võib tappa. Ei ole vahet, kas sa oled köögitoimkonnas tagalas või meedik kusagil laatsaretis, kas sul on see vorm esimest päeva seljas või oled sa sisimas sõjavastane. Mängureeglid on sinu jaoks teised, kui sa oled juba vormis. Nüüd sa mängid sõda ja vormikandjaid võib sõjas tulistada ning koguni tappa. Korraga oled sa elav märklaud ja sinu pihta võib teise ettevõtte alluv avada tule. Sõjast väljaastumiseks vormikandjal teisi teid ei ole kui allaandmise või kuuli läbi. Seetõttu on targem kohe sellest mängust loobuda juba eos. Sul on antud selleks sinu vaba tahe.
Elavat inimest
Sõtta ei sunni.
Elus inimene
Selleks ei sünni.
Riiki kaitsma
Inimene ei pea.
Riigi omandiks
Ta ennast ei pea.
Kellele riik kuulub,
Keegi ei tea.
Vaid need, kes hirmust
Kaotavad pea,
Teevad oma elus
Suurima vea…
Ka meie riigil on võimalus loobuda sõjalisest ohust naaberriigiga päeavapealt. Aga meie poliitikud ei ole kahjuks sellest huvitatud. Neile on antud teine korraldus. Selle asemel, et taastada diplomaatilised suhted Ida-naabriga, on riigi esindajad valinud vaenuliku tee õhutades konflikti ja ähvardades avalikult endast 100x suuremat vastast.
EESTI VABARIIGI välispoliitika on valinud hukatusliku tee, mida ei saa tolereerida. Meie poliitikud, eestkõnelejad ja “arvamusliidrid” võtavad suhu väga kuritahtlikke fraase ning loobivad neid häbematult naabrite pihta. Pärast on selliseid sõnu tagasi võtta äärmiselt keeruline. Riigijuhtide tänane käitumine meenutab nurka aetud rotti, kelle ainus pääsetee on enneaegne pime rünnak. Samas ohtu tegelikkuses ei ole. Eesti eestkõnelejad on meile ohu ise kaela toonud oma ähvardustega. Selle asemel, et kedagi ähvardada, on praegu viimane aeg istuda laua taha ja kokku leppida mõlemapoolne puutumatus. Eesetil, nii nagu Ukrainalgi, on olemas võimalus kuulutada end neutraalseks piiririigiks Venamaa ja Euroopa Liidu vahel. See välistab igasuguse sõjategevuse meie territooriumil. Me saaksime vabaneda kõigist neist kurnavatest NATO sõjabaasidest ja keskenduksime hoopis uue majanduse ülesehitamisele.
Selle asemel, et kuulata Suur Britannia manitsusi, peaksime hoopis järgima Ameerika Presidendi eeskuju ning alustama rahuläbirääkimisi kõigi osapooltega. Aitab sõdade ja vaenu õhutamisest. Me ei kingi Eesti riigi poliitikutele võimalust saada surematuteks sõjaalgatajateks ajaloo õpikutes. Aeg on hakata rakendama diplomaatiat, mitte tühjalt rusikatega vibutada. Nendel ärhvardustel pole reaalset katet ei varustuse võimekuse ega ka kaitsetahte näol.
Korporatsioon EESTI VABARIIK on registreeritud:
REPUBLIC OF ESTONIA, GOVERNMENT OF THE
D-U-N-S® number: 07-919-2007
Company information
Address: 1990 K ST NW
20006 WASHINGTON
Taskuraamat 